Kummaline, vahel on gripp/palavik lihtsalt gripp/palavik, vahel aga käib see kaasas murrangute, muutuste, puhastusega. See kord tundub - loodetavasti püsivalt -, et see on see muutuste-palavik. Vastik köha ja kurguvalu ja valutavad liigesed on küll paraku komplektis, kuid see ei vähenda selle väärtust, et suutsin tänase ööga märksa rohkem asju ära teha kui viimasel ajal üleüldse. Vahepeal täielikult kadunud pealehakkamine ja motivatsioon hakkasid tasapisi tagasi tilkuma. Nüüd tuleb lihtsalt kõik need tähtajad ja värgid kiirelt ära klaarida.
Mõtlesin viimasel ajal täitsa tõsiselt aastaks doktoriõppest eemaldumisele, et midagi täiesti teistsugust teha. Võib-olla mitte ainult teistsugust, vaid ka kuskil mujal. Ülikooli uks enda taga aastaks sulgeda ja siis tagasi tulla, kui värsked mõtted peas.
Samas ütleb terve mõistus, et parem on selle asjaga ikkagi praegu ühele poole saada, sest kes teab, mis mõtted üleüldse aasta pärast pähe tulla võivad?
Niisiis katsusin see kord tervet mõistust kuulata ja seda kadunud miskit otsida, mis uuesti hoo sisse lükkaks. Õiges suunas, doktori suunas, mitte Brasiiliasse või kuskile (VEEL mitte).
Esimene trikk: kui tahaks teki üle pea tõmmata ja seal masenduda, tuleb hoopis parimad riided selga panna (mehhiklastel on selle kohta koguni oma sõna - dominguear - tuletatud sõnast domingo/pühapäev, ja tähendab see oma parimate riiete e pühapäevariiete selgapanemist ja väljaminemist - ja see ei pea üldse pühapäeval juhtuma). Ja siis tuleb end uksest välja saada ja midagi ette võtta, inimestega suhelda, midagi näha ja kogeda. Tartus on õnneks võimalik väga palju isegi puhta tasuta ära teha! Pariisist jõudsin tagasi üle-eelmise reede öösel, sealt edasi on õnnestunud käia kahel dubstepi-peol, ühel hiphopikontserdil koos eelnenud videodiskoga, ühel džässikontserdil, ühel metalikontserdil, mitu korda Zavoodis ja mitu korda kinos, seejuures nädala-sees-ja-viisakad-asjad koos Mariga. Ja kuigi selle nimekirja põhjal võiks vastupidist arvata, on alkoholi-skoor nullilähedane.
Teine trikk on saavutushetkede tekitamine. Võtsin niisiis prantsuse keele õppimisega hoo üles - sel ei ole küll vähimatki tegemist nende asjadega, mida PEAKS tegema, aga vähemalt on milleski progress, ei teki tunnet, et jälle ei teinud midagi.
Need kaks väikest ja võib-olla ebamõistlikuna tunduvat asja koos palavikutulega paistavad töötavat :)

Juba laupäeval saabuvad värskelt Pariisist Julien&co. Nädalaks. J'ai hâte de les revoir!

Virgematel hetkedel ja sõprade ärgitusel mõtlen vahepeal, et peaks hakkama mitmes keeles blogima (sõpru arvestades oleks see siis vähemalt eesti-inglise-hispaania, ja varsti prantsuse ka juurde), aga tihtipeale saan eestikeelsegagi vaevu hakkama ja hulk asju on siiani märksõnadena kuskil kirjas, loona lahti kirjutamata.
Ja lõunapoolsed inimesed veedavad niikuinii internetis vähe aega :)

Pariisis on lihtne õnnelik olla.