Ja jälle nii ongi - kui Pariis mängus, pole netisistumiseks (sh blogimiseks) aega. Praegu olen siin ainult seetõttu, et pean homseks n. magistritööde komisjoniks valmistuma, ja siis kohe magama.
Ainult paar märksõna endale ja asjaosalistele meelespidamiseks:
- Fadhel ja Tuneesia revolutsioon.
- laupäeva öö Krooksus ja jututeemade täiesti uskumatu ja ettekujutamatu areng. Anu ja minu (ja kardetavasti ka Taliesini jaoks) pole teatavad žestid ja sõnad enam kunagi need, mis enne. Läheb palju aastaid, et need peast välja saada :) Naerust valutavad kõhulihased lähevad kahjuks kiiremini üle.
- ja üldse, ammu pole nii sügavalt südamest naernud kui neil päevil.
- Kassitoome ja kilekotikelgutamine.
- aeglased lõuna- ja õhtusöögid. "What do you want do drink?" - "I don't know.. I was focusing on food and forgot about the drinks. Maybe water?" - "NO! You are almost French already, we never think about food without thinking on drink! So, which wine do you want?"
- muusika, tõsisemad ja naljakamad jutuajamised, lihtsalt hea aeg. Anu: "ma olen see nädal nii õnnelik olnud."

Sain juba nii kaugele, et lgv ol asjad läbi lahendada ja isegi üks ülesanne valmis teha. Ehk hakkab madalseis õrnalt üle minema.
Kuidagi on juba mõnda aega uue ajastu alguse tunne, üleminekuajastu tunne, olgu siis uus kümnend või mis tahes periood see nüüd alanud on. Õppetunnid on hetkes kohal viibimine ja endaga õnnelik olemine, ja koduse töö tegemine käib täies hoos.
Jah, ja hea küll, kuna ma olen sellele küsimusele nii otse kui kaudselt juba korduvalt vastama pidanud, siis tulevaste küsimiste vältimiseks: EI, ma ei käi Julieniga, EI, ma ei käi Matthieuga, EI, ei kavatse, nad on mu SÕBRAD (SIN favores, SIN derechos).