Pariis, kolmeteistkümnes päev

Seda videot näitasid poisid reedel: Korni praeguse trummari esinemine. See on sajaga väärt nägemist! Kui trummaritele oleks olümpiamängud, siis see mees oleks kindlasti finaalis! Florian ütles selle kohta: "Nad peaks nüüd veel laulja, kitarristi ja bassimehe välja vahetama, siis oleks Korn hea bänd!"

Reede hommikul tõusin kell kaheksa, et Christosele kooki tegema hakata, tasuks õpetamise eest. Tõusmine polnud just kergete killast, olgem ausad, aga kohvi abiga sai kook valmis ja jõudsin isegi õigeks ajaks ooperimaja ette. Ilm oli väga palav, läksin teksade ja topiga ja metroost välja astudes hakkasin kohe sulama. Ooperimaja trepid olid rahvast tihkelt täis, inimesed istusid seal oma võileibade ja veinipudelitega ning nautisid ilma ja elu. Jõime ühes päikeselises kohvikus tassi kohvi ja pärast seda oli järgmine massaažitund. Massööri põhiasend on väga sarnane tantsija põhiasendiga.. üldse on massaažil ja tantsul palju ühist. Mõlemad on tugevalt seotud kehatunnetuse ja intuitsiooniga. Lühike massaaž kestab umbes poolteist tundi, normaalne on kaks tundi ja natuke peale, pikk massaaž on kolm-neli tundi (jah, sellised on ka olemas). Sel korral oli midagi lühikese ja keskmise vahepealset. Kui eelmisel korral õppisin pea kallal töötama, siis nüüd tulid selg, kanalid ja punktid. See on juba tükk maad keerukam teema. Põhimõtteliselt olin nii vähe maganud, et pidanuksin sealsamas massaažilaual magama jääma, aga kuidagi ei jäänud. Kui tund viimaks läbi sai, istusin veel tükk aega oimetuna ega jaganud maast ega ilmast, nii intensiivne oli see kõik. Christos lasi mul katse mõttes kätte energiapalli teha ja siis proovida, kas tunnen seda - siiamaani jooksevad sellele mõeldes selga mööda judinad, aga jah, tundsin. Ja kui ta kõrgelt õhust käe mu energiapalli kohale liigutas, hakkasid lambid vilkuma! Proovisime korra veel, sama lugu. Ma pean veel selle üle mõtlema. Füüsikaõpikute maailm on lihtsam.
Aga kui ma nüüd Eestisse naasen, võib vahel massaaži saada. Pakkumine on hetkel madal, aga natuke on mul praktikat vaja, nii et ehk aeg-ajalt jõuan mõne seansi jaoks aega leida! Üks, kõige pikem tund on veel kolmapäeval ees ootamas, siis õpin ehk veel uusi trikke.

Sheldoni klubi (Big Bang Theory!) oli juba Julieni pool koos ja ootamas, nii et seadsin sammud jälle sirgeks ja astusin nende poole, mu sõbrad on strateegiliselt hästi paigutunud, kõik elavad üksteisest jalutuskäigu kaugusel (v.a Mayte ja Fer). Tutvusime juutuubis Grindhouse'i treileritega - kas teadsite, et Machetest tehti alguses niisama treiler, ilma filmitegemisplaanita, ja siis tehti üldsuse nõudmisel päris film ka? :) Aga nõrganärvilistele need treilerid ei ole (nagu ka Machete ise!). Siis lippasin koju, et end õhtuseks tantsimiseks valmis seada.
Laupäeval oli järjekordne väga ilus ilm, ideaalne, et peidetud parke avastada ja päikesepaistel einestada.






Õhtul pidime mõnede sõpradega kokku saama ja tantsima minema. Üks neist on komöödianäitleja, teine väga huvitav tüüp, hüperaktiivne hispaanlasest majandusdoktor, kes on kümme aastat salsat tantsinud. Siis liikusime Luckaga (TM Anu) edasi teise ööklubisse, kus oli päris hämar, nii vähese valgustuse kui klubikülaliste poolest: peamiselt oli näha ainult välkuvaid silmavalgeid ja hambaid :) Muusika oli ka vastav, hiphop ja reggaeton, ja nii tantsisime hommikuni mustadega musta muusika järgi :)
Pühapäev oli vaikne, korraks Pariisist välja vaiksesse äärelinna ja siis linnast päris minema. Teisipäeva lõunani olen kirjutamispausil, istun siin hotellis. Sõber sokutas mu tasuta sisse neljatärnisesse SAS Radissoni golfihotelli :) Ideaalsed kirjutamistingimused, nagu väga ilus maastikuvaade, suur vann vannitoas ja linnast piisavalt kaugel, et midagi peale kirjutamise teha ei saagi. Kavatsen aega hästi kasutada, tõusin hästi vara ja muudkui kirjutan. Mitte ainult blogi, doktoritööd ikka ka :)