Olen 1. septembrist alates väga igavat elu elanud, Mari kool ja mu miljon töist-teaduslikku kohustust, aga..

Kui alles järgmise päeva lõuna ajal koju jõuda, võib koduteel mobiili kontrollides huvitavat aega veeta, leides sealt eilseid saadetud sõnumeid või märkmeid nagu "pühapval 16.15 Rinaldo söök".
Maarika tuletas just meelde, et plaanisime lastega minna Ninasarvik Ottot vaatama (Maril siis teinekord) - see idee oli ka eilsest ööst.
Kõigepealt jämmisime Marteni ja Anu pool. Viimaks oli meid seitse, käiku läksid mitut sorti flöödid, parmupillid, trummid ja üks kitarr. Sain innustust trummirütmide õppima hakkamiseks. Väga mõnus oli kokku mängida :)
Kui muusikategemine läbi sai, otsustasime Zavoodi minna ja tee sinna viis see kord läbi C!U!, kus mingil põhjusel sõnamängu mängima hakkasime (muusika teemal, kui sobivat sõna ei meenunud, siis viis kätekõverdust). Hämmastav, kui palju on maailmas N- ja D- tähega muusikuid ja kui vähe neid siis meelde tuleb, kui vaja! Ugalas tekkis ka mu telefoni see Rinaldo söögi teema, nimelt istusime Anuga kõrvuti, Anu hakkas meie jalgade paksust mõõtma ning käskis mul sööma hakata ja Rinaldo lubas lõpuks meil mõlemal pühapäeval kõhu korralikult täis sööta.
Siis jõudsime Zavoodi, mis oli muidugi puupüsti täis ja põhimõtteliselt kõik tundsid Anu, Zavvi turvani välja, kes tutvustamise järel tagumiku urvakile ajas (neid asjaolusid ma pikemalt ei kommenteeri).
Kuna me sinna niisiis ei mahtunud, jätkasime Krooksus, kuhu isegi imekombel laua leidsime. Anu leiab alati võimaluse midagi uut õppida! See kord seletasid naaberlaua töllid talle varsti, mida tähendab, kui BMW mudelinumbri järel on E ja mida tähendab, kui on I.
Siis pandi Krooks kinni (küll ajad on ikka muutunud.. Krooksu uksed pannakse reede õhtul kell neli kinni!!) ja me jõudsime Hermanni residentsi tagasi, sest Rinaldol pidi veel veini olema ja seljakotti valmis pakitud nädala konservivaru (eks pikk öö oli juba kõhu tühjaks teinud küll), ja nii istusime hommikuni, mõnuga konserve hävitades. Hommikul kell viis maitsevad sprotid õlis, räim tomatis ja tuunikala jube hästi! Kui juba päris valgeks läks ja igaüks oma koti peale magama kobis, vaatasime veel Anuga orksis, kuidas Imavere inimesed elavad. Ja siis jäime magama. Ahvipildiga pidžaamapüksid!

Selline täisväärtuslik tudengireede. Nüüd on minu kooliaasta ka korralikult alanud :)

P.S. S.S. ei ela Hermanni tänaval.