läbikülmunud ja verine!

Viimased kaks päeva on olnud väga intensiivsed. Suures osas puudutab see intensiivsus neid paari teemat, millest ma blogis pea kunagi ei kirjuta (enda ja teiste eraelu), aga tolle kõrvalt on ette näidata ka paar käegakatsutavat asja :)

1. Pitsategu, kus asjasse said segatud nii Eesti kui Ameerika meetodid, pitsakivi ja pitsateo kõrval valminud Toskaana-Liguuria kastanikook.

2. Viis kilo omatehtud verivorste (see on otseselt seotud pealkirjaga, et oleks SLÕhtulehe moodi või nii). KHK lihatsehhis on püsivalt 12 kraadi ja kuna mul juba pärast Tallinna bussi niigi igal pool külm oli, sain seal lihtsalt veel lisa. Proovisin ka ainsa julgena ise vorstitäitmismasinat, mille käigus paar verivorsti plahvatasid (=sain tükk aega näolt ja mujalt veriseid tompe ära nühkida ja õppejõud hakkas murelikult lae poole kiikama), aga vähemalt sai tõesti oma käega teha. Ja see masin pidi pool milli maksma! Kuulasin juba ka maad, et kas KHK-s saab tasuta õppida ka siis, kui mõni muu keskkoolijärgne haridus juba käes. Saab küll :) Ja õppejõul oli nalja palju, kujutledes, kuidas doktorikraadiga filoloog neile pabereid tooma tuleb :) Aga plaanis see on, kaks korda on küll ülikool võitnud, ent 1,5 aasta järel ei anna enam ülikooli astuda, nii et siis sean sammud viimaks koka eriala poole.

Verivorstiteost õppisin kõige rohkem seda, et kodus omaette seda küll alla 10 kilo ette võtta ei tasu, see on üsna tüütu tegemine ja mõttekam on kas talgutena valmistada verivorsti suuremale kambale korraga või üritada end sinna kutseka tsehhi moosida.

Ja veel õppisin, mis küsimusi peaks endalt vahel küsima. See õppetund tuli küll mujalt, mitte lihatsehhist.