nimeliselt ja diplomaatiliselt

Nimed..
Pean ausalt tunnistama - ajal, mil Led Zeppelini "Kashmir" mulle meeldima hakkas, ei saanud ma tekstist tuhkagi aru. See lihtsalt kõlas võimsalt. Siis, kui selle laulu nime järgi mu neti-alias vormus, sain juba tekstist enam-vähem aru, aga miskipärast jätsin sellesse süvenemata. Täna süvenesin.. võib-olla nimed teevadki saatusi? Olgugi et neti-nimi, on see ometi esimene nimi, mille endale ise valisin. Selle laulu järgi.

Kodukootud kiirtõlge:
Oh, las päike lõõsata mu näole, tähed täitku mu unenäod!
Olen rändur nii ajas kui ruumis, et olla, kus olen olnud,
istuda selles maailmas harvanähtud tundliku rassi vanematega.
Nad räägivad, et päevil, mille nimel nad istuvad ja ootavad, avaldatakse kõik.

Jutt ja viisid rõõmsameelse graatsiaga keeltelt kõlavad mu kõrvus hellitusena,
kuid ühtki kuuldud sõna ei saaks ma edasi anda, lugu oli üsna selge.

Kõik, mida ma näen, muutub pruuniks, kui päike põletab maad.
Ja mu silmad täituvad liivaga, kui piidlen seda kuhtunud maad.
Ei kedagi, ei kedagi seal, kus olen olnud.

Oh, jälgijätmatu tormi loots, nagu mõtted unenäo sees:
pane tähele rada, mis juhtis mu sellesse kohta, kollasesse kõrbevoolu.
Mu Shangri-La suvise kuu all, ma tulen veel tagasi,
nagu tolm, mis kerkib juunis kõrgele, liikudes läbi Kashmiri.

Oo nelja tuule isa, täida mu purjed läbi aastate mere,
lepingut tegemata, aga avalal ilmel, piki hirmu kitsusi.

Las ma viin su sinna

------------------

Diplomatiliselt.. noh, Couhsurfing viib mind isegi kuskil reisimata ja koguni majutamata huvitavate inimestega kokku :) Panin Tartu gruppi postituse, et tahaks kellegagi hispaania keelt harjutada. Ainuke, kes kirjutas, oli hoopis üks tüüp Tallinnast. Leppisime siis kokku, et kohtume, kui Tallinna lähen. Kuna teisipäeval oligi doktoriseminar, jäi nii, et majutun tema pool ja pealekauba pidi ta kolmapäeval Tartusse sõitma.
Esiteks oli see korter Roosikrantsi tänaval nii suur, et koguni Viini ja Mersini CS korterid jäid alla. See korter oli suurem kui suur osa maju, mida ma tean - see oli nii suur, et vannituppa minek (loomulikult oli mul oma vannituba, ja vannitoa all ma mõtlengi VANNItuba) tähendas sisuliselt väikest matka. Suure-laia korruse peale oli ainult kaks korterit ja need korterid omakorda olid läbi kahe korruse! Kui oma korteri ruutmeetreid mainisin, vaatasid nii Christopher kui ta samuti ameeriklannast sõbranna mind siiralt suurte silmadega. Sellal, kui ma püüdsin kujutleda, kuidas üksi niisuguses korterilahmakas elada on, üritasid nemad ilmselt välja mõelda, kuidas saab 40 ruutmeetri peal elada :)))
Teiseks on Christopher ise jälle üks selliseid inimesi, kellesarnaseid peab muidu tikutulega taga otsima - nii põneva elu, nii paljude oskuste ja lugudega. Ta peamiseks ametiks on piloot, praegu aga töötab ta siin ühe sõbraliku suurriigi diplomaadina, täpsemalt selle saatkonna militaarosakonna kaptenina. Ma ei jaga kuppude jms tähendustest suurt midagi, aga kirev oli ta ametivormi rinnaesine küll :) Lisaks piloodiametile on ta muuhulgas töötanud veel koka, baarmeni, vanade autode restaureerija, nõustaja, massööri ja isikliku treenerina; ja õppinud läbi aja meditsiini, psühholoogiat, filosoofiat, teoloogiat, ajalugu ja kirjandust. Nagu sellest kõigest hõlpsalt järeldada võib, jätkus juttu kauemaks ja arvatavasti jätkub edaspidigi :) Ja ta sai alles hiljuti 34, ei ole 50+, nagu sellise elulookirjelduse põhjal arvata võiks.
Täna sain siis turvaliselt diplomaatilise "eskordiga" Tartusse :))

Päev ja õhtu olid suurepärased juba ennegi. Istusime tükk aega Annaga kohvikus ja tegime grandi- ja projektiplaane (koodivahetus ja netisuhtlus kokku panna), siis oli doktoriseminar ja ettekanne läks toredasti, ja siis pidasime Komeedis oma pisikese kursuse kokkutulekut. Ja kui oma kokkusaamise raamatupoes lõpetasime, leidsin, et Mathuralt on just ilmunud Guatemala-raamat! Selline ilus päev oligi.