How cool is that??

Alates sellest, kui me Mehhikos kõik "That 70's Show" osad läbi vaatasime, olen tahtnud seda väljendit kasutada - Eric Forman ütleb alatasa väga ägedalt "How cool is that??"

Noh, täna võin küll südamest nii öelda :) Sain ihuüksi linna peal ki..sõita, jah, sõita valge sportautoga, millel on pealekauba diplomaatiline numbrimärk (s.t sellega saab igal pool vabalt parkida). Oli varajane hommik, teed ja tänavad alles tühjad.. ja pärast seda nautisin oma hommikukohvi, vaadates, kuidas Tallinna katuste ja tornide kohal koidab. Aknad on mõlemale poole ja üleval üks katuseaken ka, lippasin kõigi vahet, et võimalikult palju näha :) Väike päike igas päevas :)))
Tegelikult oli asi lihtsalt selles, et viisin sõbra lennujaama. Kohale jõudes nägi ta juba mu näost, kui palju lõbu selle auto juhtimine mulle pakub, nii et ütles hüvastijätul rõõmsalt - "Go and enjoy!". Sai tehtud :)

Mind võib nüüd sushit tegema kutsuda! Ausõna, esimesed isetehtud sushid said sama head kui Mehhikos, s.t palju paremad kui need, mida Eestis väljas süües pakutakse. Lõpus keegi isegi küsis, kus Eestis väljas sushit süüa ja nii jaapanlannast kui eestlannast õpetaja ütlesid ausalt, et peab ise tegema. Isetegemine pole raske, ainult mõne asja juures peab täpselt teadma, KUIDAS. Olen rahul, et seda ise raamatute järgi õppima ei hakanud, liiga palju olnuks eksimisruumi.
Pärast sushitegu oli vaja kõik see ära süüa, mis ma kokku rullinud olin :) Õnneks olin juba varakult probleemiga arvestanud ja vabadussamba (oikuikoleseeon!!!!!) juures saime Maiuga kokku, et Christopheri poole suunduda. Muide, seoses vabadussambaga: väljak on väga ilus, aga milleks on sinna vaja nii kallist halli posti? Mul meenuvad seda sammast nähed kogu aeg igasugused huvialaringid, mida praegu rahapuuduses kinni pannakse jne. Ja üks venelasest sõber ütles üleeile väga ilusasti, umbes nii: Riik, millel on vaja rahu, ei peaks püstitama sambaid sõjale. Aga hea küll, sammas sambaks (see lihtsalt ärritab mind iga kord, kui seda nägema juhtun). Ülejäänud õhtu istusime hoopis saunas ja lahkasime maailma asju, sauna kultuurilisest tähendusest kuni ei tea milleni. Tundub, et saun on siiani kõige tõhusam vigastuseravi - eile hommikul lonkasin kergelt, täna võiks minna enne capoeirat veel kümmet kilti jooksma. No me istusime seal saunas ikka kaua ka, vahepeal ainult kordamööda jääkülma duši all käies.

Praegu võtan Bonaparte'is kokku hommikuse teadustöise kohtumise tulemusi (Anna V. tahab ikka kangesti internetisuhtluse ja koodivahetuse kokku panna) ja siis Tartusse tagasi.

Sel aastal tuleb tali teisiti. Väljas on pime ja külm, aga masekas pole veel kohal, ehk sel aastal ei saadetagi :)