capoeira!

Nii.. jäin ellu!
Vägagi. Nii palju, et täna õppisin hoolega berimbaud mängima!

Mida siis öelda.. esiteks meeldib mulle treeneri pühendumus ja kirg, tema armastus capoeira vastu. Olen paar päeva hoolega uurimistööd teinud ja teada saanud, et capoeirast on muuhulgas ka spordiklubiaeroobika meisterdatud, aga selle seos capoeiraga on umbes sama nagu bailatinol ja päris salsal-bachatal-merenguel :) Tartu capoeira on nii ehe kui võimalik, treener on läinud süvitsi capoeira ajalukku ja filosoofiasse.. Pool trennist on füüsiline ja pool on capoeiramuusika õppimine: pillide vahetamine, erinevad rütmid, laulud. Tuleb Brasiilia portugali keelt õppima hakata :)

Füüsiliselt oli trenn päris raske, suurema osa ajast olime käte peal. Järgmisel päeval oli kann kange, veidi andsid tunda reie tagaosa lihased ja väike jupp õlga. Ilma varasema püsiva trennita oleks arvatavasti palju hullem olnud!

Liikumine ise meenutas aegluubis breiktantsu karate elementide ja chillout-etno-jms muusikaga. Capoeira käib alati koos muusikaga! Põhisamm meenutab tegelikult cumbiat, see ongi tantsuks maskeeritud võitlus. Käed liiguvad pidevalt, et vastase lööke tõrjuda. Liikumist mõjutavad vastase liigutused ja muusika - löök, kaitse, löök, kaitse.. trikid. Pihta löömata, aeglaselt.

Kui kellelgi on rohkem huvi, siis - esimene trenn on tasuta, trennid on T ja N kl 21-22.30 Turu 8 (spordihoone Aura kõrval).

Iga uus kirg õpetab mõne ägeda ja/või kasuliku oskuse :)