Grin

Võtsin kätte ühe oma meelisautori, Aleksander Grini, ja lõin huupi kohast lahti. Ikka veel oskab ta köita, isegi sellise huupi noppega..

"Luua - see tähendab ju l a h a t a, istutada o m a võõrasse hinge. Vaata: kui ma loen Merimeed, ei saa ma Carmenit enam võtta tema sädelevast pesast; see on moodustunud ja hävimatu; kunstnik lahkas hinge ja asetas sinna teemandi. Kuidas see tal korda läks? Nii, et ta kogus minu hingest kokku k õ i k, millel on m i d a g i ühist selle uhke ja keevalise kujuga, koosnegu see k õ i k kas või ainult rahvasummas siin-seal sähvatanud pilkudest, meeles mõlkuvast meloodiakatkest, ornamendi nikerdusest, maastikust, meeleolust või unenäost - kui vaid mulje laadil oleks m i d a g i ü h i s t mustlanna Carmeniga. Raasukestest küpsetatakse leiba. Liivateradest korjub mahl viinamarja. Ivanhoe, Ahasveeruse, Quasimodo, Carmeni - ja paljud teised, niisama kristalsed loomused - on looja põimanud meie hinge viljaväljadelt. Nii nagu udukogu kokku tõmbudes moodustab planeedi, nii kasvab ka kuju; saab tugevamaks, ringutab end sõrmi naksutades ja ärkab ellu meie hajuvil hinges, pakkudes rahuldust kujutlusvõimele, mis sageli ja seosetult tema järele on igatsenud.
Kui sulepea, millega sa kirjutad, pole luige või kotka sulg s i n u m e e l e s t, Stebbbs; kui paber pole õrn, puhas ja elus sõber, samuti s i n u m e e l e s t, Stebbs; kui sul ei tule pähegi, et kõik, mis sa seni oled kavatsenud ja täide saatnud, võiks tuhat korda täiuslikum olla, kui ta on praegu, - siis võid sa unne suikuda, Stebbs, ja sinu une nimi on t a v a l i n e elu.
Ehk aitab sinu hurjutamisest. Peameeles: "kurba lüürat sõrmitsedes" võluvad staabikirjutajad pesunaisi. "Visa hing" öeldakse kassi kohta. Pealegi, seda kõike, mis ma ütlesin, tajud sa ka ise, aga ei ütle endale oskamatuse ja jonni pärast.

"Sädelev maailm", 1958 (tõlge 1972)