Tallinn -> Helsingi

Olen laevas, teel Helsingisse (raamatukoguretk). Kapitaalne unevõlg ja enne selle nädala lõppu kergemaks ei lähe.

Maratonijärgne tunne oli nii mõnus, et võiks tihemini jooksmas käia.

Kassionu esimene katse iseseisvat elu alustada ja üldse lustielu elama hakata päädis sellega, et üks kõrv on lõhki ja hääl on kaks korda jämedamaks läinud. Kui ta enne tegi "miäu", siis nüüd teeb "MÄU!!".

Tõlgin edasi..

neljapäeval tagasi Tallinnasse, selle kevade viimane doktoriseminar, siis Tartusse, reedel üks ettekanne. Pärast seda saab loodetavasti veidi rohkem magada :)
Huvitav, kas mu kevaded jäävadki sellised olema? :)