ela partiu

Olen ikka veel jalust maas ja kodus. Ehk saab kolmapäevaks jalad alla ja Tallinna.. sotsiolingvistika päev, siis rakenduslingvistika konverents, siis reede hommikul Rein Raua loeng humanitaardoktorantidele ja sealt otse edasi Rakverre seminarile.. vahele pikitud mõned Jazzkaare hetked.
Neetud kevadgripp..

Rääkisime täna Cristhianiga. Ta analüüsib ikka veel seda Tartus elatud aega, ja nii huvitav on.. sattusime kokku põneval hetkel, muutuste ajal, minul põhjamaise inimesena just käsil esimest korda lõunas elamise kogemus, ja temal sama põhjas.. Täna neid asju arutades kristalliseerusid mõned udused ideepilved arusaamadeks.

On asjad, mis sõltuvad meist ja asjad, mis ei sõltu. Neil peab selgelt vahet tegema. Pingutada ja muretseda tohiks ainult selle pärast, mis meist sõltub. Muud asjad juhtuvad või ei juhtu ja selle pärast muretsemine ainult raiskab energiat, mida võiks kulutada endast sõltuvate asjade tegemisele.
Mis ka ei juhtuks, asjade parima seisu saab ikka tagada, pannes võimalikult palju energiat ja emotsioone sellesse, mida sa ise teha ja muuta saad. Muu on.. inshallah. Muretsemine teeb asjad ainult halvemaks. Raskemaks. Närvid ja energia kuluvad ja selle võrra on raskem teha ka enda asju.

Unistused võivad ikka olla, lausa peaksid. Need aitavad sihte seada ja jätavad tunde, et oled kuskile teel. Ükskõik, kas sa sinna jõuad või ei jõua, tuleb aga ennekõike nautida teelolemise protsessi - asju, mida sa teed praegu ja nüüd, asju, mis juhtuvad praegu. Sest homset ei või iial ette teada..

Las aeg kannab meieni selle, mis tulema peab.