Avastasin õudusega, et tean peast 15. maini, mida ma mis päeval teen, kus olen ja mis tähtajad mul kõik on. Magamine on nõrkadele :)

Neljapäeval pidasin rakenduslingvistika konverentsil ettekande. Õhtul Jazzkaar: Joao Bosco. Meu coracao tropical..
Reedel algas BGS (Baltic Graduate School) avaüritus, doktorantide üldoskuste seminar. Rein Raud pidas meile vägeva kõne, siis sõime jaapani restoranist mingit väga kummalist toitu, mis tuli korraldatelegi (halva) üllatusena: hästi peeneks tehtud kanahakkliha, paar natuke suuremat kanatükikest, mõned kompotikirsid, paar viilu konservvirsikut, imelikud munapudrutükikesed, riis, ja kogu see ime oli veel magus kah. Teenindajal oli nii kõva keelebarjäär, et kui Lauri talle ütles: "Meil läheb buss kell kolm!", küsis teenindaja kaks korda üle "Mitu minuti pärast?", inglise keeles oli temaga märksa lihtsam suhelda.
Rakveres läks seminar täie hooga lahti, väga kasulik oli, teadusandmebaaside kasutamisest, ja ametliku programmi lõppedes kippelt Tallinna: Paquito D'Rivera, Kuuba džässi tipp (ma ei mäleta enam, kas tal oli kaheksa või üheksa Grammyt), ja öösöök Fellinis. Siis jälle Rakverre tagasi, natuke und ja teine seminaripäev. Muide, meie hotellis (Aqva Spa) oli väga hea hommikusöök!
Kui seminar viimaks päris läbi sai, õhtustasime Villa Theresas (ehk kirjutati ikka nii) ja Tallinna, Jazzkaar Dream Band :) Kui buss juba Tallinna jõudma hakkas, helistasid mulle brasiillased, kes minu teada pidid alles esmaspäeval tulema - et nemad on Tallinna bussijaamas ja hakkavad kohe Tartusse sõitma. Couhsurfingus on mingi kiri ilmselt kaotsi läinud. Ütlesin neile, et okei, katsun midagi välja mõelda, sest ise ma enne pühapäeva Tartusse ei jõua. Ajasin siis telefonitsi asju, jooksin läbi bussijaama, et kontserdi poole kapata, ja äkki lõi pirn põlema.. kui kell on nii-ja-nii palju ja nad lähevad selise-ja-sellise bussiga Tartusse, peavad nad praegu bussijaamas olema! Kumm käis all ringi, tõmbasin külje ette ja jooksin bussijaama tagasi. Täpselt nii, seal mu brasiillased olid :) Kargasin juurde ja ütlesin rõõmsalt "Hola!". Nende nägudest oleks hea pildi saanud :) Aga Davidson polnud ka pika juhtmega, tal ühendas üsna kähku ära, et see võib Anni olla.

Kontsert oli ÜLIVÕIMAS. See on vist nagu toidugagi, vanuse kogunedes muutub maitse rafineeritumaks. Vaadates, kuuldes ja tunnetades, mida muusikud laval korda saatsid, jõudsin kiirelt veendumusele, et džässmuusika alal tuleb end rohkem harida. Nii et ärge siis imestage, kui minu pool nüüd Brasiilia ja Mehhiko ja Argentiina muusika kõrval ka paksult džässi kuulma hakkab :)

Ja siis hommikusöök NOP-is, mis on väärt absoluutselt kõiki neid kiidusõnu, mida ma selle kohta kuulnud olen. Ja Tartu poole.. praegu olengi bussis :) Koju, korjan oma brasiillased linna pealt kokku, õhtul tuleb veel üks itaallane lisaks.. tõlked, teadusasjad, trenn, tegemistest puudu ei tule.

Vähemalt on päike tagasi.