Ühe emakeelenädala esinemise eest saadud kinkekaardiga soetasin endale viimaks Valdur Mikita raamatu "Metsik lingvistika". Lugesin seda ja mu mõnikordne identiteedikriis on nüüdseks vist ühese lõpu leidnud: ma olen erialalt metsik lingvist :)))
Üldiselt on gripp mu üles leidnud ja jalust maha jooksnud. Terve selle nädala olen üldjoontes kuidagi palavikuuimas lebanud, vahepeal end tablette ja kohvi täis toppides (Amy Winehouse :) ja esinema minnes. Emakeelenädal..
Eile sain viimaks tuttavaks Reet Vääriga. Mul temaga kunagi loenguid pole olnud ja keeleüritustel pole ka varem jutlema sattunud. Esinesime samal üritusel ja naljakas oli.. tema ettekanne oli enne mind ja see oli selline tore vanakooli värk, ikka kaitskem eesti keele puhtust ja maha släng ja rääkigem korralikult reeglite järgi, üldised kiiduavaldused ja punased nelgid (päriselt).. ja siis tuli minu ettekanne, teadagi :P Ma rääkisin ju üsna vastupidist juttu - et keelevariandid rikastavad keelt, et eesti keele kasutamine internetis on ainult teretulnud ja näitab keele elujõudu.. aga küllap mu korrektne keelekasutus siis pettis ära, nii et pärast koos Tartu poole sõites sain koguni kiita, kingiks kaks numbrit Keelekaitsja ajakirja ja palve oma jutt järgmise numbri jaoks artikliks kirjutada :D
Kass on naljakas. Kui ma päeval palavikuuimas magan, hakkab ta muretsema, kas ma ikka elus olen, ja tuleb iga natukese aja tagant kontrollima :) Kõigepealt teeb ta kutsuva "Mäu?" ja kuulab, kas ma vastan. Muidugi ma ei vasta, kurk on liiga valus, et üleüldse mingit häält teha. Siis ta toetab end voodi najale ja küünitab mind vaatama või ronib kohe padja peale, nuusutab ettevaatlikult nina (kas ikka hingan) ja katsub hästi õrnalt käpaga nägu. Kui ma silmad lahti teen, on ta rahul :)
Nii, leidsin hetke mahti
2 päeva tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar