vaade meie rõdult Acapulcos, mälestusväärsel ookeaninädalavahetusel Kai ja Alonsiga, millel on kauakestvad järelmõjud - minul arm küünarnuki peal ja kellelgi teisel piletid Mehhikosse ;)
Cristhian lahkub sel nädalal. Natuke on kurb.. üks uus tühi koht jääb siia. Olen viimasel ajal avastanud, et on teemasid ja mõtteid, mida on raske suurema osa inimestega jagada. Seda on raske seletada.. on asju, mida lihtsalt ei anna kirjeldada, kui neid ei ole ise kogenud - seotud siis üldjoontes rändamise (ma ei kasuta siin meelega sõna "reisimine".. see on justkui teistmoodi) ja Ladina-Ameerika ja just seal pikemalt elamise kogemusega. See on kuidagi nii.. sügaval, et ma ei oska seda hästi sõnadesse panna. Kes on seal sedasi olnud, teab. Nii lihtne see ongi. Sees muutub midagi, midagi anaveb, ja see ei muutu tagasi. Cristhian on üks neist, kes teab..
Ma ei mäleta, kas olen seda siia juba postitanud, aga: see on tore hommikulaul :) See on Bodypump nr 68 soojenduslugu, järgmisest nädalast hakkab uus kava, nii et edasi pean seda kodus omaette nautima :)
--
Alliksaar:
Kuu on ikka sama.
Neile, kes peavad sündima, et surra.
Neile, kes peavad armastama, et kannatada.
Neile, kes peavad jooma valgust, et tunda varjude maiku sõnadeks suletud suulael.
Katuste kuu.
Kuhjade kuu.
Lakkade kuu.
Latvade kuu.
Mööda jõgesid põgenev kuu.
Vaikiv kuu, kas sinust kiirgabki see sumedate suveööde sinine hullus, üks mullu ja täna ja aegade lõppematuseni?
Õndsad on need, kes on elanud kasvõi ainsagi öö..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar