tässä piffit Helsingistä!

Oleme nüüd Soomes väga mõnusas Couchsurfingu pesas (jälle nii äge elamine.. üks linna-ambassador, üks global-ambassador - Mehhikost, muide - ja peale meie veel üks komplekt rändureid siin peatumas).

Tahtsin kirja panna veel noppeid eelmisest Mehhiko-reisist.

Olin korduvalt kuulnud Mexico City piirkonnast nimega Merced. Jutud olid nii põnevad, et käisin juba mõnda aega sõpradele peale - palun, palun, lähme ükskord sinna! Sõbrad vaatasid mu blonde juukseid ja siis ütlesid tavaliselt midagi sellist, et jaa, kunagi kindlasti (nagu tüütule lapsele öeldakse, et jaa, millalgi lähme lõbustusparki, aga mitte täna). Ükskord aga mul vedas! Mexico Citysse olid tulemas kaks huvitavat couchsurferit, mõlemad mehed, ja kuna pidime nendega nii või naa kokku saama, õnnestus mul viimaks Luisi veenda, et võiksime ühiselt Mercedisse minna - et autotäis mehi, peaks piisavalt ohutu olema.
Kõigepealt pidin lubama, et maskeerin end nii hästi ära kui võimalik. Laenasin sõbralt suure musta kapuutsiga kottis meeste dressika, jalga panin veel üleni vulkaanitolmused trekkimissaapad, sättisin end üldse võimalikult lohmakaks, tagataskusse panin Luisi nõudmisel ca 100 peesot (põhjus: kui röövima tullakse, saan selle ära anda ja röövlid jäävad rahule ja lasevad mu tulema), kõik vähegi väärtusliku jätsin koju. Korjasime siis Jose ja Callumi metroojaamast peale ja asusime teele. Tegelikult on see piirkond üsna kesklinnas, ainult 12 blokki Mexico City keskväljakust! Juba poole tee peal hakkasid silma tänava ääres seisvad prostituudid, aga Luis ütles, et see pole veel midagi. Callum haris meid samal ajal üleüldiselt prostitutsiooni alal. Tuli välja, et ta on tõeline ekspert. Minust paar aastat noorem, maailmarändur, ja ilmselt siis couchsurfer selle sõna mitmes mõttes.. Näiteks oli ta pool aastat Bangkokis elanud ja oskas meile rääkida, milline valik seal ikka on ja mis hinnad ja kuidas naiste valimine käib ja et kuigi kenadele poistele pakuvad paljud end ka tasuta, on enamasti lihtsam neile siiski raha anda, sest siis saab neist vähemalt lahti. Veel rääkis ta, et mingisugune organisatsioon otsustas hakata seal naisi prostitutsiooniärist välja aitama ja alustuseks tegid nad suure uuringu, et kuidas prostituudid elavad ja milliseid alternatiivseid tegevusi neile tööturul leiduks. Karm tõde oli selline, et prostitutsioon on seal kandis naisele parim valik üleüldse - normaalne lõbutüdruk teenib kordades rohkem kui tüdruk, kes on lõpetanud kohaliku parima ülikooli, teinud kõiksugu kraade ja sertifikaate.. Ja üks tavaline lõbutüdruk võib mõne aastaga teenida piisavalt palju, et kogu ülejäänud elu seal töötamata elada ja lisaks veel kogu oma perekonda toetada. Paljud töötavadki mitte ainult enda jaoks, vaid ka oma perekonna aitamiseks - ja teadmises, et varsti saavad nad lõpetada ja teenitust elada. Tulemus oli, et too organisatsioon ei üritanudki enam tüdrukuid välja tuua (sest kõik uuringud näitasid - võrreldavat tööd pole neile tüdrukutele pakkuda), vaid seeasemel hakkasid neile õpetama investeerimist, enda kaitsmist ja muud sellist.
See selleks.. igatahes selle hariva loengu saatel jõudsime Mercedi ja parkisime auto ära. Ma kiskusin kapuutsi veel sügavamale pähe, et blonde juukseid näha poleks, ja kujutasin ette, et ma olen Belizest pärit - see aitas õigesti kõndida, lontsa-lontsa :) Strateegia töötas hästi, keegi ei pööranud mulle mingit tähelepanu. Niimoodi massi sulanuna läksime tuurile.
Me ei näinud seal kandis mitte ainsatki nö kõrgemast klassist kohalikku, veel vähem turisti. Seal oli koos kõige karmim rahvas, linna põhjakiht.
Alustuseks vaatasime turul ringi. See oli eriline turg: voodoo-kraami, mürkide, armujookide, muu sellise soetamiseks. Pilte mul kahjuks ei ole, sest kaamerat ei lubatud mul mingil juhul endaga võtta, aga lihtsalt kujutage ette.. lettide kaupa kummalisi taimi, väikestes purgikestes segusid, kuivatatud.. asju (selgelt orgaanilist päritolu..), okultseid riputisi, unenäopüüdjaid, amulette, voodoo-värki.. müüjate altkulmupilgud, mis sinust otsekui läbi vaatavad..
Selle turu teises osas müüdi loomi. Vajad ohverdamiseks või kukevõitluseks musta kukke? Palun väga, igas suuruses. Äkki kulub üks paabulind ära? Siin see on! Äkki mõni alligaator või boamadu? Mis vanuses aga soovite! Lisaks saab sealt osta kõiksugu loomi, kellega kauplemine on keelatud, nt ahve. Neid küll välja pole pandud, aga kui õigetelt inimestelt küsida, võid endale mõne tuhande eest ahvi või mõne muu keelualuse looma saada. Elusalt või surnult, kuidas vaja on.

Siis jalutasime prostituutide tänavale. Ma olin sellest kuulnud ja midagi oma aruga ette kujutanud, aga see tänav ületas mu kujutlusvõimet mitmekordselt!
See oli hästi väike tänav, üpris lühike.. ja ma peaks mainima, et see on tõenäoliselt Mexico City vaikseim koht.
Olime seal umbes keskpäeva paiku. Kõigepealt nägime üsna suurt rahvasumma - mehi. Mehed seisid poolkaares kogu tänava laiuses. Kõndisime neile lähemale ja siis nägime tüdrukuid - nad seisid keset tänavat kõnniteel, pooled ühel, pooled teisel pool. Üpris väsinud luiged.. Callum kui asjatundja märkis kohe ära, et need on kehvemat ja odavamat sorti tüdrukud - nojah, paremad ei pea sellises kohas sellisel kellaajal end näitamas käima.
Niisiis.. mehed seisid poolkaares üle tänava, tüdrukud kahel pool kõnniteel. Mitte keegi ei teinudki ainsatki heli, valitses täielik hauavaikus. Siis, selles kummalises vaikuses, hakkasid tüdrukud kõndima - ja nende rõivastust arvestades oleks võinud seda Victoria's Secretsi vms pesushow'ks pidada (ok.. nende figuure arvestades küll väga pika maa tagant). Modellikõnnakut imiteerides kõndisid nad teisele poole kõnniteele, näidates oma kehavõlusid (või seda, mis neist järele jäänud oli). Mehed vaatasid. Ja ikka, ei ühtki sõna, ühtki häält, hauavaikus.
Tüdruku "palkamist" meil näha ei õnnestunud, aga üldiselt siis pidi aeg-ajalt mõni mees sealt tüdruku kaasa võtma.
Tahtsin tüdrukuid kangesti lähemalt näha. Ainuke võimalus seda teha oli lihtsalt sellest rahvamassist läbi kõndida. Callum oli kakohe õhinal nõus, aga mehhiklased, kes kohalikku elu rohkem tundsid, muutusid väga tõsiseks. Lõpuks õnnestus meil teised nõusse saada, ma lubasin esimesena minna. Hingasime sügavalt sisse ja läksimegi. Mehed lasid meid läbi, ja kuigi hauavaikus jätkus, oli see nüüd hulga kõnekam vaikus.. kõik jõllitasid meid ja need pilgud olid kõnet ja küsimusi täis, ent vaikuse reeglit ei rikutud. Keegi meile ei järgnenud ja midagi ohtlikku ei juhtunud, lihtsalt.. väga kummaline kogemus oli. Ja tüdrukuid nägime tõesti lähedalt.. mõni oli isegi päris kena, ehkki nad kõik olid kulunud ja väsinud, raisatud.

Mercedi minnes jääb tee peale veel üks turg, kus õhtul kange kauplemine käib. See on maffia turg, kus müüakse röövitud rekkadest pärit originaalkaupa. Mõned maffia osad on spetsialiseerunud USA-st tulevate rekkade röövimisele ja see turg on siis koht, kus saadud kraam kaubaks läheb. Margiriided, kallid videomängud, Barbied, kodutehnika.. kõike seda saab sealt poole hinnaga. Seal kandis sõites pandi alati autouksed seestpoolt lukku.. ja paljud käisidki nii ostmas, et asja aeti autoakna kaudu - hõigati müüjat, lasti kaup autosse kätte tuua, vaadati üle ja anti akna kaudu raha, autost välja ei tuldud.

Sellega seoses tuli mulle veel meelde piirkond nimega Buenos Aires. See on autovaraste turunduskeskus: pikka tänavat palistavad kõikvõimalikud autotöökojad ja tänava keskel on autojuppidest tehtud skulptuurid. Kena.. ainult et osad, mida siin autode külge monteeritakse, on teiste autode küljest varastatud. Kunagi üritas politsei siin korda luua ja siis läks praktiliselt sõjaks, kohalikud gängid sõdisid üsna ülbelt vastu, kuni mõned poisid kadunuks jäid. Poiste pered hakkasid uurima, kuhu kutid kadusid, ja tuli välja, et politseinikud olid nad lihtsalt maha löönud. Sellest tuli pahandus, aga mõnda aega oli politseil siis rohkem respekti ka.

Aa.. ja Buenos Airese piirkonnas oli ka üks surma altar. Jah.
Kui esimest korda surmakultusest kuulsin, arvasin, et äkki sain millestki valesti aru. Noh, neil on seal meie hingedepäeva sarnane üritus "Dia de Muertos" - surma päev, üleriigiline püha, mil kuidagi vanu paganlikke ja hilisemaid katoliiklikke kombeid segades austatakse nii kadunud pereliikmeid kui omamoodi ka surma (kodudes on sel päeval spetsiaalsed altarid toidu- ja lilleohvriga).
Aga see pole kõik.. neil on ka lausa surmale pühendatud religioon.
Ühel reede õhtul sõitsime suhteliselt kahtlases piirkonnas mööda väiksest uksest, mille tagant paistis sinist valgust. Sõber mainis möödaminnes, et see on surma kirik ja et praegu lähevad palgamõrvarid jms teenistusele. See kõlas nii sürrilt, et arvasin esialgu end midagi valesti kuulnud olevat.
Buenos Airese piirkonnas aga oli tänaval suur klaaskastis altar: inimese mõõtu luukered (ma ei imestaks, kui originaalid..), riietatud pidulikult pruudiks ja peigmeheks, ümberringi igasugust okultset nänni. Siis tuli see teema uuesti jutuks ja selgus, et tõepoolest on selline kirik olemas, surmakultus, ja nö kogudusse kuuluvad tüüpiliselt palgamõrvarid (loogiline!), prostituudid, gängsterid, narkodiilerid..
Otsisin ja uurisin natuke selle kiriku tausta. Selle juured ulatuvad ilmselt asteekide usundisse, mis omakorda on osaliselt üle võetud eelmistelt indiaanikultuuridelt - asteegid olid sedasorti vallutajarahvas, kes väga hoolikalt ka vallutatavate kultuuri ja muude saavutustega tutvust tegi, hävitamise asemel paremat osa õppides ja üle võttes. Asteekidel oli surmajumalaid terve hulk, erinevat tüüpi surmade ja hävingute jaoks. Lisaks sealt pärinevale okultismile on surmakultusesse segatud ka katoliku kiriku tumedamat poolt. Katoliku kirik on surmakultuse rangelt ära keelanud.