vaikselt

Üks asi, mis Mehhikos muutus, oli arvutis istumisele kuluva aja märkimisväärne vähenemine mu päevaplaanis. See on samaks jäänud, miska blogi on natuke aega vaikuses olnud :) Rohkem elu, vähem internetti. (Aga lood panen tasapisi siiski üles).

Eesti eluga kohanemine läks suhteliselt kiiresti, ainult sügis+talv+pimedus+külm tulid natuke liiga ühekorraga. Aga sellest pole midagi.. sest mõtteis juba päike paistab (täna paistis väljaski), 17 päeva pärast oleme Mari ja Anuga juba Mehhikos tagasi :)

Vahepeal oleme vaikselt võtnud. Mari, õe ja Tairiga tegime tüdrukute jõulud, elasime pühade aja kambakesi Poe tänaval, käisime vannis (T. vannituba on nüüd lõpuni valmis, vahelduva värvivalgusega vanni ja muusikasüsteemiga), põõnasime, tegime koos süüa, rääkisime naistejutte, jõudsime kaks korda Genialistide klubisse (sh salsapeole! mõelda, Eestis ikkagi on üks salsabänd!), Põlvasse keeglit mängima.. Põlvamaal käisime korra veelgi, läksime rappa (suisa sohu, Valgesoosse). Sõpru olen ka juba omajagu näha jõudnud.
Nüüd peaks Couchsurfingu nädal hakkama, külalisi mitmest ilma otsast tulemas.

Ja on tiempo de solea.