tervitusi saadan..

Nonii, nonii..

Esimene oluline teadaanne: mu number on siin siiski teine kui alguses kuulutatud, proosalisel p6hjusel - nimelt ei leidnud ma oma vana Mehhiko SIMi yles. Uus number on

+52 5526 777 662

See on yhtlasi kohaliku mobiilikompanii Telcel testimisnumber, nii et t2nahommikuse 2ratusena saabus mulle n2iteks s6num "You have been deleted". 6nneks Ivo hoiatas enne, et selliseid kahtlasi s6numeid v6ib tulla, seoses systeemide testimisega.

Igatahes olen nyyd siis Mehhikos. Reis ise oli m6neti karm, kylmetasin end n2dalavahetusel totaalselt haigeks ja p2ris arvestatav palavik on siiani. Seoses nohuga ajasid k6rvad lennuki t6ustes-maandudes tuld v2lja (ja mul oli ju neid kuus!), palavik tekitas imeliku syrrealismitunnetuse ja yhtlasi tegi n6rgaks, mis polnud yldse hea, sest reisisin eile rekordkoguse pagasiga - kokku 35 kilo! Sellest v2hemalt 3 kilo oli n2iteks leib Eesti emigrantidele :)) Imekombel pagas ei l2inudki see kord kaotsi, aga k6ike muud jama oli kyll. Noh.. mu kabiinipagas kaalus see kord 15 kilo. Lubatud on vist 6-8? Frankfurdini vedasin ilusti v2lja, imekombel ei olnud see kord vahepeatustes isegi turvakontrolli (jess!), aga Mehhiko lennuki peale minnes t6mmati k6rvale :) Siiski-siiski, natuke oli mu 6nnep2ev ka, kaal oli katki ja kuna ametnik seega otseselt midagi t6estada ei saanud, lubati edasi. See-eest pidin siis oma koti sisu ette n2itama. Mul on tavaliselt aluspesu kotis lahtiselt pealepoole s2titud, see v2hendab natuke kotikontrollijate soovi seal v2ga intensiivselt tuhnida :) Ma tean, see pole ilus, aga hoiab natuke aega kokku, nii ka eile.

Frankfurt-Mex lend oli ysna normaalne, s66k oli hea, kuigi sihukest multimeediasysteemi, nagu Air France'il, ei olnud. T2nu palavikule suutsin ka ysna palju magada. Lendasime kogu aeg p2evavalguses, syrr tunne oli.
Mexico Citys siis astusin r66msalt lennukist v2lja, kui kohe yks ametnik mu k6rvale t6mbas, kysis, kas ma reisin yksinda ja v6ttis mu passi enda k2tte ning k2skis oodata. Mis mul muud yle j2i, tal oli ju mu pass. Mingeid selgitusi ta ei jaganud. Varsti andis ta mu yle j2rgmisele ametnikule, see omakorda j2rgmisele, kuni viimaks pidin ootama yhes nurgas koos teise blondi reisija ja yhe naisametnikuga. Passi ikka tagasi ei antud. (lugesin kokku, et mind anti 10 korda j2rgmisele ametnikule yle). J2rgmisena viidi meid mingisse v2iksesse ruumi, kus veel m6ned inimesed istusid. J6udsin vaevalt teise tydrukuga paar s6na r22kida ja teada saada, et ta on Ungarist, kui mulle j2rele tuldi ja j2rjekordsesse v2iksesse kabinetti viidi. Ruum tuli ametnikke t2is, mind pandi istuma ja hakati kysitlema: mida ma Mehhikos teen, miks ma tulin, kus ma elama kavatsen, millega ma Eestis tegelen, kusjuures osasid kysimusi esitati veel korduvalt. Siis kysiti, kes mu s6brad on. Ma ei saanud alguses aru, mis s6pru m6eldi, hakkasin Mehhiko omadest r22kima - nad ytlesid, ei, need, kellega koos ma tulin. Ma ei saanud ikka pihta, ytlesin, et nagu enne mainitud, reisin yksi. Ametnikud ytlesid - ei, see teine tydruk. Ytlesin, et ma n2en teda esimest korda elus - Aga te r22kisite seal ruumis, mida te r22kisite, mida ta teile ytles? Uhh.. Seletasin veel kord yle, et ma n2gin teda esimest korda yle. Siis pidin veel paar korda yle r22kima, mida ma ikka Mehhikos teha kavatsen ja kuhu minna. Viimaks anti mind j2rgmisele ametnikule yle, kes siis veel kord sarnaseid asju kysis ja passi templid l6i ja selle l6puks tagasi andis.

Ohkasin kergendatult, lootuses, et nyyd saab minema. Pagas tuligi, r6ntgenist sain kenasti l2bi, aga siis avastas yks narkokoer, et mul on vorstid kotis :D T6in Mehhiko eestlastele head korralikku Eesti suitsuvorsti. J2LLE tuli koti kontrollimine, see kord palju p6hjalikum, k6ik lapati l2bi. Seletasin, et mul on vorsti ja leiba matkamiseks vaja, mu k6ht ei talu Mehhiko toitu, ikka hea Eesti toidu peal peab matkama.. ametnik ignoreeris mu vabandusi, aga siis leidis ta kotist kompassi (jah, mul on isegi kompass kaasas :D sel hetkel 6nnitlesin end selle puhul) ja suhtumine muutus kohe. Ta kukkus soovitusi jagama, kuhu ikka matkata tasub ja et tema kolleeg on ka k6va matkaja jne.. V2hemalt sain oma vorstidega sealt tulema. Siis tuli veel viimane vaatus: seisin v2rava juures, kuulasin klappidest muusikat ja ootasin rahulikult s6pra. 2kki seisid mu ees j2lle kolm juba tuttavaks saanud immigratsiooniametnikku ja kysisid, miks ma seal seisan. Ytlesin, et ootan s6pra. Nad hakkasid j2lle ajama, et kas seda teist tydrukut? Seletasin h2sti aeglaselt ja rahulikult, et ei, kohalikku s6pra, kes mulle vastu tuleb. Nad j2tsid mu viimaks rahule, aga passisidki natuke eemal ja sk2nnisid kogu aeg, kuni veendusid, et jah, mulle tuli t6esti kohalik vastu.

Yllatusena oli esimene peatus hoopis s6bra pere majas. Mina olin ka yllatus, kui s6bra selja tagant v2lja astusin, n2gin s6bra isa n2ol yht neist ilmetest, mida hallidel p2evadel meenutada, et n2gu iseenesest naerule l2heks :) Ja nende vana koer ei teadnud kohe, mida suurest 6nnest 2ra teha. Edasi l2ks nagu alati, kuigi mul palaviku t6ttu 6ieti isu polnud, istusin viie minuti p2rast laua taga :D Eile sain proovida kaheksajala-tindikala m6ginat riisiga, v2ga hea oli, kuigi v2lja n2gi ysna omap2rane. Lihtsalt kujutlege musta natuke venivat ja l2ikivat m6ginat, kust paistavad lapses6rme suuruse ja kujuga hallid jupid :))) Siis j2rgnesid klassikana juba koogid ja kohv ja muu, ainult veinist suutsin end v2lja r22kida.

Nyyd olen siis oma Mehhiko-kodus. Varsti l2hen linna peale l2paka laadija jaoks vahejubinat otsima ja siis hakkan t66le, t6lkima. Elame siin kolmekesi, Agata (yks v2ga 2ge poolatar, kellest ma kunagi pikemalt kirjutan) ja Davidiga.
Ja nyyd oma igahommikust v2rsket apelsinimahla tooma :)

Kallistusi k6igile!