seoses Anu piltidega Orksis leidsin ühe igivana blogidrafti, meie kunagise Türgi-reisi ajast:

Kuna mu läpakas nüüd päriselt ära lagunes, on blogimisega vahepeal paus jäänud. Otsustasime Anuga selle lünga täita.

Anu tunneb end täitsa hästi, tätoka koht veel tiba valutab ja see 15 kilo, mis ta juurde võtnud on, on need venitusarmid tekitanud, aga õnneks see ei loe - kui on ikka armastus, siis väline ilu polegi oluline. Seda ütles too Osman ka, kui mulle sada lammast tõi ja ütles, et Muhamedil oli ka neli naist. Raido, ma panin need cargoga Mustaka poole teele, et siis tead, need on sinu omad. Õudsalt armsad, väriseva valge saba ja õrna häälega!

Tätoka tegi muidu Mustafa, see on araabia keeles, nii et me päris hästi ei ole aru saanud, mis see tähendab - üks ütles, et tähendab armastust, aga teine ütles, et see on nii ropp sõna, et ta inglise keeles nii roppu ei teagi, nii et ei oska nüüd päris täpselt öelda. Aga Anul läheb üldiselt hästi. Me oleme siin Gruusia piiri ääres, nagu tulistamisest aru saime, aga kohalikud on muidu jumala lahedad. Anu paneb tuumapea juba kahe minutiga kokku.

Jumala lahe on vahest kivis peaga olla, siis kõik asjad lähevad meelest ära.