Novi Sad: "My nationality is biker"

Sain yle pika aja korraks netti.
Number on praegu ikka sama, sest ma lihtsalt unustasin Riia lennujaamas selle rahvusvahelise kaardi osta.

K6ike praegu kirjutada ei j6ua, aga panen m6ned m2rks6nad. Eilse p2eva esimestel tundidel j6udsime Novi Sadi ja oleme nyyd pyhap2eva 6htuni Serbias. Eile s6ime seda kooki, mille p2rast me omal ajal Heleriga iga l6unapausi ajal kohvikusse tormasime (ja see oli endiselt seda v22rt); s6ime keskmise kohvikulaua suurust pitsat, vedelesime Doonau 22res kohaliku naiste motoklubi klubimajas, k2isime NS Ridersi klubis 2ra (Sergej ei uskunud veel tykk aega oma silmi, et see olengi t6esti mina :) oh.. millised emotsioonid. Nagu lapsep6lvekoju naasmine :) Ja rakiabaaris k2isime ka, t2nan kysimast, enesetunne on suurep2rane.

Nyyd l2hme v6tame yhe suure arbuusi ja l2hme yle j6e kindlusesse ja istume myyri peal ja vaatame j6ge. P2rast kolin mina j2lle motoklubisse, poisid v6ib-olla k2ivad niisama linna peal.
Rohkem praegu ei kirjuta, ma tahan seda teha pikalt ja rahulikult ja korralikult ning pildid ka juurde panna. Ei tea veel, millal selleks mahti j22b :)

See on siiani kyll vist yks mu parimaid reise. Sellel tasemel, kus tundub, et ammu enam ei ole v6imalik paremaks minna, aga ikka l2heb.