Mehhiko hakkab iga päevaga aina armsamaks saama.

Eile läksime Alonso ja teiste couchsurferitega Mama Rumbasse salsapeole. Alonso auto oli nagu Couchsurfingu salsatakso :) Kaks mehhiklast, üks eestlane, üks uruguailane ja üks prantslane.


Oli see alles salsapidu! Kogu aeg oli vähemalt kaks suurt ruedaringi ja kogu muu ruum oli tihkelt täis niisama tantsijaid. Kohalikud tantsivad neetult hästi ja valdavad rohkemaid stiile kui ma nimetadagi oskaks. Ainuke häda, et pärast tantsu tullakse kohe telefoninumbrit pommima. Numbrit ma ei jaganud, aga täna hommikul sai Antonio telefonis natuke julma kohtlemise osaliseks, sest ta helistas võõralt numbrilt ja ma pidasin teda üheks eilseks tantsupartneriks, arvates, et äkki Alonso andis mu numbri.

Täna käisime veel Antonioga linna peal. Sain ülevaate kohalikust turuelust, nägin, kuidas tortiljasid tehakse, õppisin tundma paremat sorti kohalikke maiustusi ning ostsin kaasa ühe väga hea tekiila. Neist, mida Eestis müüakse, pole ma siin veel ühtegi näinud. Reisivad kohalikud ütlevad, et ega Euroopas joodavat tekiilat naljalt leiagi.

Noppeid mu kaamerast:
Protest mingi poliitiku vastu. Enam-vähem alasti kohaliku põlisrahva esindajad hüppasid keset linna, röökisid ja tagusid trumme. Niudevööna kandsid nad mingi poliitiku pilti. Kvartalit ümbritsesid töövalmis politseibussid ja see käratsev jõuk oli politseinikest ümber piiratud. Kohalikud märkisid, et need demonstrandid on kinni makstud, nad käivad raha eest demonstreerimas, ise enamasti isegi taipamata, mille vastu või poolt nad on.

Segamini uut ja vana:




Omamoodi parfüümireklaam: gräfiti seina peal.