Eile hommikul hiilisime varakult välja, et tänaval müüdavat toitu degusteerida. Sõnadel "hügieen" või "tervisekaitsenõuded" on siin kindlasti natuke teine tähendus kui uutes Euroopa Liidu maades, aga lähtusime kuldreeglist, mis isegi Indias kõhuhädadeta läbi ajada aitas - vaata, mida ja kus kohalikud söövad. Tänavatoit on siin tõesti odav ja väga maitsev! Siiani on silma jäänud ja suhu sattunud näiteks kuum kakaokisselli laadne asi, kuum kaneelijook, muidugi erinevad tacod jms, omlett, mingi kartulite ja muude asjadega panniroog, tarretised ja jogurtimagustoidud. Ja loomulikult meie igapäevast värskeltpressitud maailma parimat apelsinimahla anna meile tänapäev :) Kui ma poleks täna oma silmaga näinud, kuidas seda mahla apelsinidest pressiti, oleksin arvanud, et sellele on suhkrut lisatud - nii uskumatult magus ja hea oli!

Pool päeva tegelesin hispaania keele õppimisega, kuna olin lubanud üksinda mitte kolama minna, ja õhtupoole läksin esimese Couchsurfingu tegelasega linna peale. Ma ei jõua Couchsurfingu projekti ära ülistada! Ühe õhtu ja ööga nägin palju rohkem ja ehedamat Mexico Cityt kui ma siin omapead liikudes ehk nädalaga näinud oleks. Käisime söömas söögikohas, kus kohalikud söövad - see oli puupüsti rahvast täis ja palju elavam ja lõbusam ja häälekam kui too kallimat sorti koht, kus me korra õhtustasime. Ja söök oli niiiii hea!!! Käisime väga hea kohviga kohvikus. Külastasime väljakut, kus demonstratsioonide ajal hulga tudengeid tapeti, ja mille kõrval on asteekide pühakoha varemed ja üks vana kirik. Mehhiko ja üldse Ladina-Ameerika ajaloo ning poliitika kohta olen teada saanud umbes kolm korda nii palju kui varem üldse kokku teadsin :) Kolasime öises linnas. Ja muidugi tants, kuidas siis ilma! Lisaks salsale, bachatale, merenguele, rumbale sain esimest korda cumbiat proovida. Läheb kaubaks küll :) Ja läbisin testi, teenides hinnangu "ei tantsi nagu Euroopa tüdrukud" (kompliment! taustaks lihtsalt siinse rahva kommentaar, et Euroopas tantsitakse salsat kole reeglipäraselt, rangelt, ja tantsurõõmu ja -vabaduse asemel kipub domineerima ikka pigem jalgade vahtimine ja sammude kontrollimine). Täna viiakse mind kluppi, kuhu turistid ega muidu gringod ei satu. See olla kunagi olnud kabaree - ja kabaree tähendas siin seda, et naistega tantsimiseks pidid mehed maksma. Ja see polnud mingisugune sületants, ikka päris tantsimine. Mees ostis zhetooni ja andis selle siis naisele, kellega ta tantsis.

Väljas on mägede äike :)

Lippan. Homme hommikul sõidan ühe Umeas õppinud ja nüüd Rootsis töötava siinset päritolu kunstitudengiga püramiide pildistama.