meeles pea kaugeid tähti ja kuigi neid näed, kaasa neid taevast ei vii

Ajanappuses jätkan jälle lühikonspekti stiilis :)

Kolmapäev: alustuseks oli meil netis loeng. Imelik küll, selliste loengute ja nende efektiivsuse kohta olen kõvasti artikleid lugenud, aga ise pole kunagi enne üheski osalenud :) Pidanud olen omal ajal küll, seda aga jututoas, mitte mikri+veebikaameraga. Tolleaegsed võrguühendused poleks säärast loengut välja vedanudki. Igatahes.. vähemalt esmamulje oli hea. Loeng oli ka kõigist senistest NLP omadest sisukaim, kuulsime tõesti uusi huvitavaid asju.
Püüdsin ema jaoks natuke võrrelda, kuidas selline loeng tavalisega võrreldes tundub. Klassiruum oli minu meelest samade funktsioonidega kui web2.0campuse oma, ainult väljanägemine erines pisut. Esiteks oleksin tavalises klassiruumis vist rohkem küsimusi küsinud ja vahepeal kätt tõstnud. Tolles keskkonnas olnuks ka võimalik vahepeal häält teha või küsimus sisse trükkida, aga mingil absurdsel põhjusel tundus see kuidagi ebaviisakana - sest mul ei olnud võimalik järgida tavalist küsimuse esitamise "rituaali", sobiva pausi tabamist (loengupidajal polnud kaamerat ja tema nägu ei näinud) ning vaikse käetõstmisega loengupidajale vastamiseks õige hetke valimise võimaluse andmist (mihuke konstruktsioon! :). Võib-olla on see puhtalt harjumise asi. Teistpidi oli jälle veebiloengut hästi mugav kuulata, võis vabalt voodi peal lesida ja süüa. Ja loengut sai salvestada, et soovi korral pärast üle kuulata.

Täiesti planeerimatult on viimastel päevadel olnud palju rohkem seltsielu kui loota julgesin :) Esiteks on kodus kõvasti rahvast olnud, kogu aeg keegi tuleb/läheb ja ööseks kaevasime isegi vanad varumadratsid välja. Teiseks kutsus teed jooma sõbranna, kellega me erinevate elude/olude sunnil juba üle aasta teekannu taga istunud pole :) Kolmandaks võtsin õe kaasa ja veetsin õhtu konvendis - üks hea õhtu, sest laulda sai rohkem kui ma viimase paari kuu sees üleüldse kokku laulnud olen. Au ja kiitus cantandile :) Öösel läksime veel Toomele ja laulsime seal Kristjan Jaagu juures saabuvale kevadele. Neljapäeval käisin stipilepingut allkirjastamas (TÜ sihtasutusel on raudselt ülikooli kõige ilusam kabinet!! mõelda, vanas toomkirikus!) ja seda Angelaga lühidalt tähistamas, öösel jõudsin veel Wildesse salsapeole. Selle peoga vedas küll igati :) Esiteks oli põrandal palju ruumi (kohal olid päris algajad, kes väga veel tantsida ei söandanud ja pidevalt olimegi ainuke tantsiv paar), teiseks mängis muusikat ehtne kuubalane :) Näiteks Kolumbuse pidudel ei õnnestunud mul merenguet kordagi kuulda, aga ta tegi eile kohe pikema merengue-satsi. Samuti oli üks tšatša-plokk. (Vaatasin just, ÕS-is on tšatša ja salsa olemas, aga bachatat ja merenguet veel pole :) Muusika oli jube hea, muuhulgas lugusid, mida ei lootnudki kunagi pidudel kuulda (näiteks Cesaria Evora laulduna "Besame mucho"). Tuli välja, et see kuubalane on Eestis elanud juba viisteist aastat ja räägib küllaltki head eesti keelt, töötab siin hispaania keele õpetajana. Küsisin, mis teda Kuubalt Eestisse tõi - "Naised....!" :)

Tänane päevakava on natuke muutunud, Tartust ära sõidan alles õhtul - järgmisele salsapeole ja tsiklirehvide järele ;) Kiiretest aegadest hoolimata võtsin end kokku ja tegin eile isegi pashat, kahesajast leheküljest süntaksi-materjalidest hoolimata on meil ikkagi kevadpühad :)

Todo-list on nii pikaks veninud, et ma isegi ei hakka sel teemal kaeblema. Asi pole laiskuses, vaid selles, et uusi kohustusi ja tähtaegu tuleb nii palju peale. Vaevalt saab ühtede asjadega joonele, kui näiteks NLP omad meile järgmise hiigelülesande välja mõtlevad või mõni ajakirjanik jälle põhjapanevat kommentaari tahab või veel kuskile esinema kutsutakse. Natuke aega veel pean sedasi vastu, siis aga hakkan ei-ütlemist harjutama. Lähen seisan peegli ette, vaatan endale vastu ja ütlen: "Ei! Ei? Ei!" :)