Vanade sumerite toidulaud

Järgmiseks reedeks valmistudes tegelen sel nädalavahetusel muistse Mesopotaamia toitude katsetamisega. See on siis.. retseptid 4000 aasta tagant või nii :) Tuleb välja, et neil oli igati peen toidukultuur. Ainuüksi ühes sumeri-akadi paralleelsõnastikus oli loetletud ca 800 toitu ja jooki, näiteks 20 juustusorti, üle 100 supi ja 300 küpsetist.

Järgnev on osalt küllaltki hüpoteetiline, sest mõnede sõnade tähendust ainult oletatakse ja ka retseptid ei ole kuigi täpsed, s.t neis on eeldatud, et kokk valdab tehnoloogiaid niigi. Niisiis on suuresti tegu pigem tõlgendustega ja kuna ma ise sumerioloog ei ole, on mul raske hinnata, kui palju leitud infost on otse vanadest tekstidest ja kui palju on oletusi. Kindel on ainult see, et söögitegemise kunst oli väga kõrgel tasemel.

Toidulaud oli väga rikkalik. Selle põhjal, mis ma praeguseks leidnud olen, kasutati otra, polbnisu, kääbusnisu, speltanisu ja tavalist nisu, mett, mune, kitse- ja lehmapiima, mitmeid vürtse, erinevaid kaunvilju, kõiksugu liha (erinevaid linde - muuhulgas kurgi!, kitsi, gaselle, hirvi, lambaid, kodu- ja metssigu, veiseid), mere- ja mageveekalu, rohutirtsusid, puuvilju: pirne, õunu, datleid, viinamarju, viigimarju, kibuvitsamarju, granaatõunu, aprikoose, ploome; pistaatsiapähkleid, kõiksugu sibulaid ja lauke, koriandrit, köömneid (ma ei ole kindel, ks tavalisi või vürtsköömneid), ürt-allikkressi ja erinevaid salateid, naereid, kurki, osade sõnade tähendust pole veel üheselt mõistetud.

Valmistati õlle- või mõdusarnaseid jooke, mida tehti hapendamata odraleivast, odralinnastest või datlimahlast. See polnud ainuke, õllesorte tunti rohkemgi. Õllejoomine oli tavaline asi, teenistujad said tihti oma palka leivas ja õlles. Ka veini osati valmistada.

Toiduvalmistamisel kasutati ohtralt rasva ja õli, soola ilmselt vähem kui tänapäeval. Üks fermenteeritud kaste meenutab tänapäeva Tai kööki, seda tehti kalast, koorikloomadest ja rohutirtsudest. Süüa tehti ahjus, kuigi liha puhul oli tavaline ka grillimine/röstimine ning samuti võidi leiba küpsetada otse sütel. Kiireks kuumutamiseks oli metallpada, aeglaseks hautamiseks kinnine savipott. Keeduse valmistamine algas tavaliselt sellest, et vesi aeti keema ja lisati sinna rasv. Suppide/kastmete paksendamiseks kasutati tambitud teri või leivatükke. Puljongi maitsestamiseks kasutati lisaks vürtsidele purustatud köögivilju. Põhiroa kõrvale söödi äädikaga maitsestatud salateid ja leibu (nii kääritatud kui kääritamata taignast). Tänavatel müüdi ka röstitud otra. Seente söömist peeti matslikuks kombeks, kuna see oli omane nomaadidele.

Liha säilitati kuivatatud ja soolatud ribadena. Loomast kasutati üldiselt ära kõik osad, sh siseelundid ja veri. Rasvadest kasutati peamiselt loomseid, taimeõlid (põhiliselt seesamist) olid pigem muuks otstarbeks: kosmeetikavahendite, ohverdamise ja õlitamise jaoks. Piimatoodetest olid laialt levinud selitatud või (see oli ainus rasvaine, mida maiustustesse lisati) ja juustud, aga täiskasvanud ilmselt värsket piima ei joonud. Põhiline magustamise aine oli datlisiirup, aga ka viigimarjasiirup. Mett tunti, aga kasutati vähe, alles hetiidid oskasid mesilasi ise pidada.

Kodulindude hulka kuulusid muuhulgas iibised ja pelikanid - ja pelikane treeniti kalu püüdma (jahipistriku põhimõttel :). Kalu kasvatati samuti plaanipäraselt, viies vastavatesse veekogudesse viljastatud kalamarja. Kalu kuivatati ja praeti.

Tavalise inimese tüüpiline toit oli leib ja erinevad toored laugud/sibulad. Leiba tehti põhiliselt odrajahust ja küpsetati lapikute lätakatena sütel, kuumal plaadil või otse ahjus. Parema eine juurde käisid ka läätsed, köögiviljad, keedetud hirss, keedetud oder.