Los caminos de la vida

No ei olnud ju ometi seda haigust vaja!
Lootsin kevadeni haigusteta vastu pidada, aga kus sa sellega. Palavik, nohu, põletikus kurk, mingid köha alged.. võeh! Muidugi on homme doktoriseminaris vaja ettekanne pidada (vähemalt tund aega juttu pluss küsimused), muidugi on selle ettekande tekst vaja täna ära saata ja nii edasi. Torin-torin-torin. Vähemalt sai NLP paradigma-süsteem valmis, dokumentatsiooni tuleb veel täiendada, aga muidu töötab. Kaks artiklit on ka, millega tuleb üle koera saba saada - suurem osa tekstist on valmis, aga jutt tuleks kokku võtta ja joonised korralikumaks töödelda. Ja reedel on Dialogi artikli tähtaeg - sellele ei tahaks kohe mõeldagi :) Kõik on jõukohane, aga no milleks seda haigust praegu vaja oli? Prrr. Haigused võiks siis tulla, kui on palju vaba aega niisama voodis lebamiseks ja üldse mitte kohustusi :)
Eriliselt nördimapanev on muidugi see, et eile olid jalad palavikust nii pehmed, et ma ei jaksanud tangosse minna. !!!!

Lõpetan nüüd vingumise ja püüan mingi parema teema võtta.

Lõhnariiul. Esimene "päris", s.t korralik lõhn oli mul "L'eau par Kenzo". Tollal oli sellel hästi ilus pudel, selline:



See lõhn meeldib mulle siiani väga ja kipub alati kiiresti otsa saama :) Pudel ei ole küll üldse enam nii ilus, aga vähemalt pole nad lõhna ümber teinud.
Järgmine oli "Very Valentino". Selle sain kingiks ja tegelikult see ikka päris "minu" lõhn ei ole, kannatab peale panna, aga pole "see".
Edasi ma enam järjestuses nii kindel pole. On Ralph Laureni "Blue" - tõeline kevadelõhn. Käisin lihtsalt sõbranna poes vaatamas, mida uut tulnud on, see oli siis just välja lastud. Lasin seda prooviks käe peale ja veel järgmisel hommikul kampsunit selga pannes oli esimene emotsioon "kust see hea lõhn tuleb?". Lõhnad reageerivad igal nahal erinevalt ja alles peale päevast kandmist saab aru, kuidas see parfüüm sinu kehaga harmoneerub.
On Kenzo "Summer", tõesti kena kerge ja mahlane suvelõhn. Samamoodi DKNY "Be Delicious", paras augusti lõhn :)
Salsahulluse algusega kolisid mu parfüümiriiulile tasapisi erinevad Jennifer Lopezi lõhnad: "Glow after Dark", "Love at first Glow", "Live Luxe", "Miami Glow". Nendes on kergust ja rõõmu ja tõelist salsa-tunnet.
Kõige jõulisem lõhn mu riiulil on "Agent Provocateur". Seda ei saa sugugi mitte iga päev kanda, selleks peab eriline tunne olema. Tegelikult oli nii, et käisin jälle uusi lõhnu proovimas. Sõbranna soovitas seda. Nuusutasin - ei, see pole minu jaoks, kindlasti mitte! Aga kohe pärast seda tulid Balkani-sõidud. Viimaks jõudsin Serbiast tagasi, päevitunud, päikest ja komplimente otsast otsani täis topitud. Läksin Tartusse jõudnuna poodi, nuusutasin "Agent Provocateuri" uuesti, lasin nahale - ja oi kui minu lõhn see nüüd oli! Agent Provocateuri päevad on erilised päevad. Lihtsalt hommikul tunned, et täna on selle lõhna päev.

Mõne korra olen ka "Chanel No 5" kandnud, see on juhtunud peamiselt mingitel ballidel või vastuvõttudel. Ikka vara veel, võib-olla 10-20 aasta pärast jõuab see mu riiulile. See on hea lõhn, aga selle väljakandmiseks peab ilmselt pisut vanem olema (praegu reklaamib seda teles Keira Knightley ja mul on seda vaadates kogu aeg imelik tunne, ta ei ole üldse No5 tüüp - veel mitte, praegu jätab ta õblukese hilisteismelise mulje, kes on selle pudeli peole minnes salaja oma ema peeglilaualt kaasa võtnud).

Üldse on iga lõhna jaoks oma aeg. Hommikul lõhnariiuli ees seistes tegelikult juba aimad ette, mis päev on. See on alateadlik tujutester. Kui üldse ei tea, mis tuju on, läheb käiku Cachareli "Noa", see on nii neutraalne, et kõlbab igale poole. Õige või vale lõhna valimine mõjutab tervet päeva. Kui lõhn ei vasta päeva olemisele, saab sellest üks väike häirija.

Ma võin vabalt riiete hulga pealt kokku hoida, pole vaja kahtekümmet erinevat pluusi või viit paari teksaseid, aga on paar asja, mille pealt kokku hoida kuidagi ei suuda - head parfüümid, raamatud ja toit :)