7

1. Ma oskan lehma lüpsta, nii masinaga kui käsitsi. Päriselt.
2. Ma ei suuda süüa/juua midagi, mille sisse on kukkunud mõni putukas, eriti kärbes. Jään pigem söömata.
3. Jagasin kunagi maakondlikul emakeeleolümpiaadil 1./2. kohta (võrdne punktide arv), aga vabariiki saadeti teise tüdruku töö, sest ma olin maakoolist, tema linnast. Rohkem ma emakeeleolümpiaadile ei läinud.
4. Kaks korda olen plaaninud, et kui ülikooli sisse ei saa, lähen kutsekasse kokaks õppima. See plaan on jätkuvalt läbi kukkunud, tuleb leppida kokaraamatuamatöörlusega.
5. Ma ei lase inimesi kuigi kergesti ega kiiresti lähedale. Hinge, noh. On küll erandeid ja muidugi on hulk vanu sõpru, kellel on oma muutumatu positsioon, ent muidu olen pigem vaikne vaatleja oma teokarbis. Niigi on pooltuttavate-tutvusringkond kohati hoomamatult suureks paisunud. Usun, et õiged inimesed satuvad ise mu teele, tavaliselt nii juhtubki :) Küll kummalisi radu või kummalistes kohtades, aga nad tulevad ja jõuavad.
6. Kui kunagi mu lapsepõlves linnast maale kolisime ja ma esimest korda pidin oma armsa kollase poti asemel suure hirmsa välikäimlapoti peal käima hakkama, olin sügavalt veendunud, et seal all pimeduses elab Peldikuinimene.
7. Mul on ajakirjadest püsivalt tellitud Oma Maitse, Loomingu Raamatukogu ja Akadeemia.