.

Kuis parandab elukvaliteeti teadmine, et amfibrahh on silbilis-prosoodiline süsteem; et üks uuema näitekirjanduse arengu juhttendentse on episeerumine jne? Muidugi ei saa nüüd filoloogiat ja eriti mu teaduslikku huviala ka teab mis maailmaparandamise viisiks pidada, ent.. küll oleks tore ise valida, missuguseid ebapraktilisi asju oma pähe mahutada :) Mulle meeldivad nii raamatud kui teater väga-väga, ainult et mulle meeldib olla see.. ee.. retsipient.., mitte teada saada, millest see kõik tehtud on. Seda saime juba koolipõlves teada, et Maa on ümmargune ja asju veab põranda poole gravitatsioon, las midagi jääda ka saladuseks? ;)

Tegelikult on kirjandusteoorias ka üht-teist põnevat, ja on asju, mida me keeleteaduses oleme lihtsalt natuke teiste nimedega õppinud. Mulle meeldis see koht, et luules domineerivad vertikaalsed seosed, proosas horisontaalsed.

"Luuletus" on eesti keeles üks naljakas sõna.. "luule+tu+s"

Kell 23.29 helistas T. ja küsis, kas sõna "vaid" ette pannakse koma. Kuna ma ööd ja päeva õpin, on keelenõu telefon ööpäevaringselt avatud :P Kõige kirvemate küsimustega esineb vennake, kellel on sõjaväes vist tõsiselt igav hakanud: mis on pluskvamperfekt, mis on konditsionaal jne.

Bakatöö sisukord on valmis ja ma tean päris hästi, mida sinna pealkirjade alla kirjutada. Saaks nüüd ainult hullemate eksamitega ühele poole, et oleks aega seda hästit ka kirja panna.. Vaatasin seda paberit, mis mulle eelmisel nädalal anti ekkl. eksami märkmete tegemiseks - eksami, mille juures lihtsalt üleõppimine ja närvipinge aju blokeerisid, saates mind sel nädalal uuele katsele - paberi tagumisel küljel oli selgelt kirjas: "EV Tervishoiuministeerium TARTU PSÜHHIAATRIAKLIINIK 202400 Tartu Raja tn. 31 Telefonid: kantselei 28 823 pearaamatupidaja 28932 A/a nr. 361 409 Elamu-Sotsiaalpanga Tartu osakonnas". Äkki see ongi üks suur eksperiment? :P
Mõistust aitavad säilitada armsad inimesed ja näpatud hetked nendega. Kuskil oli hiljuti intervjuu kellegi naisega, kes rääkis ingliparvest, kes teda kogu aeg ümbritseb ja aitab tal kõiksugu asju korda saata, ta küll ei näe neid, aga tunneb nende juuresolekut muul moel. Mul on vist rohkem vedanud, mu inglid on täitsa käegakatsutaval kujul olemas ja neid ei pea spetsiaalse loitsuga kutsuma, päris mitu neist on lihtsalt 10-20 minutise jalutuskäigu või lausa paari sammu kaugusel :) Laupäeval oli eriti selline tunne, kui Koolitööks Väga Vajalikku Kaablit toomas käisin. Sünkronism, headus, armastus, lihtsalt.. kirgas tunne.