Ma tean, et see pole see, mida ta kujutab, kuid ma näen selgelt, et see on nimelt see, mida ta kujutab.

Nagu pealkirjast näha, jõudsin jälle J. Lotmani kirjatööde lugemiseks aega näpata :) Peale kaht järjestikku tehtud eksamit käisin Truffe'i hõrgutisi nautimas ja aju ning meelt loputamas, et jaksata homseks kaheks eksamiks õppida (millega hetkel tegelengi). Tahaks sel nädalal nii kaugele saada, et teha jääks =< 20 ainet, mitte rohkem. Lootust on :) Julgesin isegi vaadata, millal toimuvad kaitsmised ja millal oleks lootust diplomit saada - niisiis, kaitsmise piirkuupäev on 15. juuni ja lõpuaktus 29. juunil kell 12. Seda veel ei tea, mitmendaks lõputöö esitada tuleb, aga katsun mai lõpuks ta valmis saada. Selline elu siis..

Endiselt saan ilma kohvita hakkama. Kuna mul on madal vererõhk, siis kohvijoomine kipub esiteks tagasilööke andma (kohvi mõju lahtudes hakkab veel hullem) ja teiseks jääb sellest kiiresti sõltuvusse. Jätsin vahepeal kohvitamise päris maha ja siiamaani olen hakkama saanud. Hommikul aitab verd käima lüüa värske õhk koos liigutamisega ning päike annab päeva peale jõudu juurdegi. Praegu saab isegi magamata ööde järel kuidagi toime, eks näis, kas õnnestub samas vaimus lõpetamiseni vastu pidada. Peeglisse parem praegu ei vaata, sealt vaatab vastu hallide silmaalustega kaame tuubikunägu. Noh, küll suvel jälle päikest ja rõõsamat jumet korjata jõuab :)

Sellist igavat kuivikuelu siis hetkel elangi.. eile käisin korra teatris ka, etendus oli "Sada aastat..", magama ei ajanud ja Mari kiitis pärast, et "ilus oli". Pikemalt ei jaksa sellestki kirjutada, püstijalu aplodeerima just ei ajanud. Küll soovitan raamatupoodi minna, uus Pratchett on väljas ning Kultuurisemiootika on hetkel Apollo püsikliendile soodsama hinnaga.

Loodan, et peale lõpetamist jagub rohkem aega kõige ja kõigi jaoks. Hoidke oma lood meeles, suvel tahan kuulda kõigest, mis teiega vahepeal juhtunud on - ajal, mil ma lingvistika ja jumal teab mille radadel uitasin. Ja Indias ka muidugi, jah, äralennuni on jäänud 5 päeva:)