3/23/2007

keelekord

Õpin viimast ööd keelekorralduse eksamiks ja aina huvitavamaks läheb. Tiiu Erelti "Eesti keelekorraldus" on raamat, mida soovitaks lugeda igaühel, keda meie keele käekäik huvitab. See annab rikkaliku ülevaate eesti keele kujundamisest läbi aja. Vürtsi lisab Tiiu Erelti suurepärane keelekasutus ja sirgjoonelisus, näiteks..
Kaks äärmust olid noore põlvkonna spotaanse kõnekeele apologeet Tiit Hennoste ja Eesti Keele Kaitse Ühingu peaideoloog Eduard Vääri. Viimane pakub huvi kui keelekorralduse ajaloo mälestis 1950. aastail kivinenud arusaamadega.
Olen seda raamatut viimasel ajal palju lugenud ja märkan, kuidas mu kõnekeel aina korrektsemaks ja rikkalikumaks muutub. Rate.ee tekstidega tegelemise vahele oli seda hädasti vaja :) Enne- ja täisminevikku sundisin end vahepeal pea-aegu jõuga kasutama, sest reidis tuhlates kippusin neid juba unustama. Eesti keeles on palju kauneid vorme, mis kipuvad lihtsalt meelest minema, kui nendega kokku ei puutu: "näinuna", "parandet", "oli antud tegutseda". Ja vahelugemiseks toredaid palu kunagistelt keeletarkadelt:

Johannes Aavik, 1912 - keel kui ilutulestik:
[..] Ja siis jõuab kätte kord aeg, mil tõsise meistri sule all Eesti Fraas, nüüd alles kohmakas ja värvitu, rütmiliselt lookleb ja end vibutab, nõtkena ja melodilisena, uhkena ja mitmevärvilisena, omapärasena ja kulturalisena ühtlasi, mil ta hiilgava raketina ennekuulmata kõrgustesse sööstab, riputades ja pildudes oma silpide eufonilisi helmeid ja oma arvutumate sõnade varjundirikkaid kõlavusi.
Villem Grünthal-Ridala, 1911 - keel kui kidur patsient:
[..] Aga ta on kõigest hoolimata ometi kosunud, olgugi, et ta just nii priske ei ole, kui teda sooviksime näha, olgugi, et tal kõigiti mitme difformeriva haiguse armid näos on ja ta üleüldse kõhnuse, verevaesuse ja kiduruse all veelgi kannatab.
Kaarel Leetberg, 1927 - äpardanud keeleuuendus:
Kui Aawik [Johannes Aavik] omale õiguse wõtab keelt uuendada, siis ta peab seda õigust teistele ka lubama. Iga teine wõib protesteerida, Aawik mitte, sest tema keelt ei tunnista ja temal mõõdupuud ei ole, mis keeles hea, mis halb, mis õige, mis wäär. Temale kui laitma hakkab, wõib ikka vastata: "See on minu keeleuuendus, mina täna hommikul tegin. Tarwitage teda, siis ta kahekümne aasta pärast saab keelele omaks ja tänage mind, et ma waest ja harimata keelt harin ja rikastan."

Kommentaare ei ole: