Proovile pandud

Tegelikult piisab mulle täiesti sellest, kui kord aastas kaamerasse öelda "Hi! I'm Anni from Estonia". Selle aasta videoprojektide norm on niigi kuhjaga ületatud.

Nüüd on videoesinemiste kümmeaastaku norm täidetud, kui mitte rohkem. Rääkisin täna täiesti selge mõistuse juures ja omal vabal tahtel ligi kolmveerand tundi materjali kaamerasse.

Mulle tõesti ei meeldi tele või video vahendusel esineda - sest publik on anonüümne, ma ei näe ega saa nende tagasisidet, dialoogi asemel on monoloog. Ent lõppeks oli see asi veel proovimata ja väljakutseid mina ju ei karda :P, nii et rasvatasin rinna sisse nagu julged hundid muistegi.

Nüüd ma tean, et julgen seda teha, kõige kaamerapelguse kiuste minna ja pikalt ning rahulikult rääkida. Supergirls just fly!

Ja ma väga loodan, et mul õnnestus mõningaid netisuhtluse aspekte teisest vaatenurgast näidata; et ma suudan mõnd eelarvamust kõigutada; ja et monteerija mõtte õigeks jätab :)

Julgus tuleb veel korra kokku võtta ja saade selle valmimisel ka üle vaadata. Sõnad kippusid vahepeal sõlme minema; paari faktiküsimuse vastust ma ei teadnud (küsimusi nägin alles paar min enne filmimise algust); paar spetsiifilist mõistet jäid korralikult lahti seletamata. Ja ma VÄGA loodan, et lõpus klaviatuurivõtete ajal heli ei salvestatud, sest seletasin Tulvele, mida tähendas tekstinäidete hulka sattunud väljend "sind paneks isegi ilma kotita". Vabandust!