Hei-jah, meil tuleb tõusta

Sel nädalal on kõik hommikud liiga vara saabunud, eriti tänane. Aegnal algas asi sellest, et piduööl tegi Juku mulle head kanget kohvi ja pärast koristasin kolm tundi lihtsalt sadamamaja, und ei tulnud. Sattusin sellest tsüklisse, aga õnneks oli meil rahulik patrullinädal, päevad möödusid vaikselt ja mõnusalt. Vahepeal jõudsid meile veel sõbradki külla, Marko külaskäigu pilte näeb siit.

Eile õhtul saime viimaks saarelt tulema, kusjuures õnnetul kombel pidime lahkuma tund aega enne seda kui kooki pakkuma hakati. See-eest saime linnas Jürgeniga kokku ja jõime kenas kohas häbematult kallist kakaod, kusjuures käigu pealt valmis Jürgeni lõputöö kavand :P Viimaks jõudsime veel Raplamaale Starteri sünnipäevale, mis oli üks ütlemata kena üritus. Hea algus oli juba see, et autost välja ronides kuulsin Gaudeamust kaikumas. Ega seal tuttavaid peale Starteri ja Gsi olnudki, aga takistuseks see ometi olla ei võinud, silmapilk olin lauljate rivis ja unustasin suure lauluga esialgu kookigi süüa. Sünnipäevalapse üle oli ainult hea meel, rõõm vaadata, kui tublilt ta oma elu üles ehitab. Juba kuueteistkümnesena oli tal rohkem vastutustunnet ja töökust kui mõnel kümne põlvkonna peale kokku, samal ajal on ta alati valmis mõne kena tembu juures kaasa lööma. Sära on tas nii palju, et pimedas poleks tal lampi vajagi :) Kui te teda veel ei tunne, peaksite kindlasti selle vea parandama ;)

Pärast sõitsime Paide kaudu kodu poole, keerasime korraks ka kunagisse koolilinna sisse. Ei ole seal suurt midagi muutunud, ainult Vallimäge on rohkem üles vuntsitud ja majadel on rohkem pakettaknaid ja värvi. Küll aga elab Paides üks Eesti parimaid rokkmuusika ajaloo tundjaid, Andres Põllu. Ei tea, kust ma selle julguse kunagi võtsin, igatahes.. tegi ta ükskord esmaspäevaõhtuti Kuma raadios Led Zeppelini plaatide sarja. Rääkis pika sissejuhatuse ära ja siis pani plaadi peale ning mängitas selle vahekommentaarideta algusest lõpuni. Eesti raadioeetris ei ole see just tavaline, eriti sellises laiatarberaadios. Vat neid Zeppi plaate ta mängitas, mul oli aga suurem osa neist puudu ja raadiolindistus ei jäänud väga kvaliteetne. Niisiis võtsin julguse kokku ja helistasin talle, küsides, kas ta saaks mulle need albumid lindistada. Tol ajal olid CD-kirjutajad ja MP3 Eestis veel üsna tundmata, MPEG tehnoloogiad olid küll patenteeritud, aga paljukest neid teati või kasutati, rääkimata hirmnirudest netivõimalustest. Muusika liikuski kassettidel, vähesed jaksasid CD-plaate osta ja ega poodides mingit valikut olnudki, müüdi ainult edetabelimuusikat. Igatahes jäi Andres Põllu kohe nõusse ja nii ma läksingi esimest korda talle külla, kassetid näpu vahel ja põlved pabinas värisemas. Sellest sai alguse üks soe ja minu jaoks väga hariv tutvus. Kunagi ei lastud mind minema pelgalt kassettidega, iga kord kuulsin uusi lugusid rokkmuusika ajaloost ja muusikutest, rääkimata paljudest rariteetsetest lindistustest, mida tema kogus leidus hulganisti. Paljudel plaatidelgi oli oma ajalugu, nõukogude ajal oli ju suurem osa lääne muusikast keelatud, miskil moel aga smugeldati plaate siiski Eestisse. See oli põnev avastusretk läbi muusika ajaloo, teejuhiks inimene, kelle pajatuste kaudu kõik need kunagised muusikameistrid justkui headeks tuttavateks said. Üks asi on muusikapala kuulata lihtsalt niisama, hoopis teine asi aga siis, kui sa tead selle tausta, saamislugu, selle esitajate lugusid, mõnda põnevat seika.. Septembris peaks tegema ühe Jesus Christ Superstari õhtu :) Peale keskkooli lõppu kolisin Paidest ära ja siis jäi soiku ka meie põnev tutvus, nüüd kohtan Andrest ainult muusikaüritustel, ent autoga Järvamaa piiridesse jõudes keeran raadio ikka lootusrikkalt Kuma peale, äkki on tema stuudios :)