:)

Peale ketivahetust on tsikkel kole äkiliseks läinud. Juba pisike keeramine paneb sadulat mööda tahapoole libisema ja paigal seistes lööb ratas muudkui nurru - lähme, tõttame! Sõitsin eile Piibet mööda, tee oli enamjaolt puhta tühi, aga võtsin eesmärgiks korralikult sõita. Selgus, et Piibe maanteel on ikka tohutult palju piiratud kiirusega kohti :) Kui kaks korda üritasingi rohkem keerata, oli kohe politsei tee ääres, ei hakanud parem õnnega mängima. Kaks korda oleksin pea-aegu õnnetusse sattunud, mis uus komme see on maanteekiiruse pealt pidurid blokki tõmmata ja ilma suunda näitamata keerama asuda? Pikivahe oli iseenesest normaalne, aga see manööver tuli.. pisut ootamatult. Eriti asjaolu, et sellest kohast sai keerata kahele poole, ma ei teadnud, kummale poole auto keerata kavatseb = kummalt poolt tast mööduda, kui maha pidurdada ei jõua. Õnneks jõudsin. Mustad jutid.. Ostsin uued piduriklotsid ära, kui kaasliiklejad samas vaimus jätkavad, tuleb need juba sel sügisel alla panna :)

Tallinnas sain ära proovida ka keeramise-kallutamise koos pidurdamisega. Ei olnud hea, aga püsti jäin. Don't try this at home!

Ja mis põhiline - peale pikki raskeid kaalutlusi on tsikli järgmine värv valitud. Jäägu see esialgu veel saladuseks, septembris näeb niikuinii :)