Haiguste vältimine nende ennetamise teel!

LARP läbi, kleit ja aluskleit valmis. Kerge LARPipohmakas vaevab, aga seda just tarvis oligi: viimane nädal kiskus nii hulluks. Arvutasin kokku, et sel nädalal oligi pere ja parimate sõprade ringis kokku seitse suuremat jama, nädala iga päeva kohta üks. Igaüks neist oleks juba eraldi võetuna olnud piisav, et muremõtteis unetuid öid ja maailmapäästmise katseid tagada, ent kõik need koos oli ikka.. karm. Õnneks oli vaja kleidid valmis saada, seega said unetult üleval istutud ööd kasulikult pruugitud. Päeval kool ja töö, õhtul maailmapäästmine, öösel õmblustööd. Kui õmblemisest rääkida, siis on nüüd kõik mu isiklikud õmblemise rekordid löödud: nii kiirus-, kestvus- mahu- kui püsivuse omad. Viimased pisted käisid veel pool tundi enne väljasõitu!

Mäng oli äge, alles täna saan päris selgelt aru, KUI väga sellist rolli- ja maailmavahetust vaja oli. Rolli enese valisin seekord tagasihoidliku, sest viimasest mängust on juba hulk aega möödas, õnneks sobis GMide lisatu sellega suurepäraselt :) Olin segase minevikuga ravitseja, kes mööda ilma rändava seltskonnaga alles hiljuti liitus. Ühe mägijärve äärest leidsin kahtlase peegli, milles nähtav mind aina kindlamini peegli külge köitis, tasapisi kaotasin igasuguse reaalsustaju ja vahtisin aina peeglisse. Kui teised kõndisid, kõndisin, kui söödi, siis sõin. Isegi arusaam, et peegel kuulub meid jälitavatele maruvihastele mäekollidele, jõudis minuni märgatava hilinemisega, sest ma lihtsalt ei märganud midagi ümbritsevat. Kui mäekollid meie peatuspaika järjekordselt ründasid, läksin peeglit tagasi viima ja sain pea-aegu surma :) Tegelikult käisin isegi vahepeal metsas mäekolle otsimas, et peegel neile ise ära viia, ent mäekolle etendavad noored ei osanud seisukohta võtta "Otsin neid, kellel on midagi kadunud!" - "Mul küll midagi kadund pole!"

Üldiselt oli mäng vägev. Peeglikesega introverti etendades jäi palju aega muude tegevuste jälgimiseks (salamisi) ja lõbu oli laialt. Trollipapa, lauluvõistlus ja eriti šedööverlik "Sääsk 4", mina-ei-ole-kass-Sussu, trollipojad, vastsündinud trollipiiga Arukas Muru Töölembene (tuntud ka kui Saabkiirestimehele), trolliks nõiutud printsess jne. Kui mäng lõppes, oli tunne "JUBA!!?!", mitte "Lõpuks!!". Au ja kiitus mängumeistritele! Täna magasin üle pika aja nagu laps, et üllatunult alles kella kahe ajal ärgata. Elu hakkab jälle kirkamaid värve näitama ja ükski asi ei tundu lahendamatuna. Igale murelikule oma LARP!

Üks asi hakkas äkitselt vaevama. Viimased kaks aastat on elatud kindlas teadmises, et 2006. suvehakul võtan peahoones lilli vastu. Äkki aga peaks siiski veel ülikooli ja tööga rahulikumalt võtma ning rohkem aega Marile pühendama? Ametlikult peaksin alles järgmisel aastal lõpetama, kas on ikka mõtet praegu nii hullumeelselt rabelda? Ei tea.. mõlemal variandil on oma agad.